Taro piiri sulgemisest: mõistan Narva muret, kuid Eesti turvalisus on tähtsam
Siseminister Igor Taro tõdes "Esimeses stuudios", et mõistab Narva elanike muret seoses idapiiri kavandatava sulgemisega, kuid Venemaa korraldatud sabotaažiaktide tõttu peab valitsus seadma esikohale kõigi Eesti elanike turvalisuse.
Laupäeva öösel üritati Viimsis süüdata droonitehast. Kapo hinnangul tellis rünnaku Venemaa ja valitsus soovib vastuseks sulgeda piiri Venemaaga. Kuigi sabotöörid ei tulnud üle Vene piiri, on siseminister Igor Taro sõnul vajalik analüüs tehtud, mis näitab, et nüüd on põhjust piir Venemaaga sulgeda.
"Nad ei tulnud üle Vene piiri, nad tulid üle Läti piiri, aga selle töö tellijaks oli Venemaa. Muutunud on see, et me oleme saanud kahe väga konkreetse rünnaku osaks. See ongi see muutus. Meil ei ole kahtlust, et tegu on üksiku intsidendiga ja see kogutud info annab piisavalt alust väga tõsisteks järeldusteks," ütles Taro "Esimeses stuudios".
Taro sõnul ei tohi käsitleda Threod hoone rünnakut kui üksikjuhtumit, kuna Venemaa soovib kogu Euroopat lõhestada.
"Nad on ise selle välja öelnud, nad on oma plaanid avalikustanud juba tükk aega tagasi, öeldes, et kõik organisatsioonid ja ettevõtted, kes Ukrainat mingil määral toetavad, on legitiimsed sihtmärgid. Peame vaatama suurt pilti ja hoolitsema selle eest, et mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa oleks Vene eriteenistuste jaoks ebasoodne operatsioonikeskkond," lausus Taro.
Siseminister ei pea aga vajalikuks sulgeda Lätiga piiri, kuna juhtum näitas, et tänu heale koostööle lõunanaabritega suudavad korrakaitsjad ohte maandada.
"Mis Vene piiri puudutab, siis avatud piiripunkt ja liiklus üle Eesti-Vene piiri on alati täiendav risk. Oleme rakendanud meeletult suurt ressurssi piiri valvamiseks, tollikontrolliks ja vastuluureks, et neid ohte maandada. Võib-olla te olete kuulnud, et meie piirikontroll on praegu üks maailma karmimaid. Piiripunktide läbilaskevõime on äärmiselt madal, kõike vaadatakse väga põhjalikult, röntgenist lähevad läbi nii sõidukid kui ka inimesed. See nõuab väga suurt ressurssi. Kui vaatame, et peame hakkama tegelema suurema väljakutsega, kus Venemaa sihib mitte ainult Eestit, vaid Euroopat ja NATO-t üldisemalt, siis on meil vaja need riskid minimeerida. Kõige lihtsam ja tõhusam viis neid riske üle meie piiri minimeerida on sulgeda sealne liiklus," selgitas Taro.
Paljud Narva elanikud on aga mures, kuna mitmete kohalike lähedased elavad Venemaal ning seni on olnud neil võimalus kergelt üle piiri neile külla minna. Taro mõistab muret, kuid peab olulisemaks kõigi Eesti elanike turvalisust.
"Minu ülesanne on aga seista kõikide Eestis elavate inimeste julgeoleku ja turvalisuse eest. Siin ongi see kaalutluskoht. Sõda, mille Venemaa on Ukraina vastu algatanud, on toonud väga paljudele inimestele kannatusi mitte ainult Ukrainas, vaid ka mujal. Meie puhul toob see teatud inimestele kaasa ebamugavusi, aga me peame aru saama, et selle sõja ja kogu olukorra põhjus on Venemaa agressiivne tegevus. Seda ei tohiks unustada," rõhutas minister.
Soovitus piir sulgeda on tulnud hiljuti ühelt Eesti julgeolekuasutuselt.
"Kui me vaatame laiemat pilti, mitte ainult nende intsidentidega seonduvat, alates meie kriitilise taristu kahjustamisest kuni intsidentideni piiril, oleme alati üritanud reageerida väga täpselt ja seda me olemegi teinud. Me lihtsalt jõudsime olukorda, kus ka julgeolekuasutus ütles, et see on õige meede. See võimaldab meil teatud muid riske maandada ja tasandada ning annab muuhulgas Venemaale väga selge sõnumi, et igal teol on tagajärg ja hind," ütles Taro.
Valitsus asub arutama piiri tähtajatult sulgemist reedel. Taro sõnul on varem proovitud sätestada tähtajalisi piiranguid, kuid seni pole vastaspool veel sääraseid otsuseid tõsiselt võtnud.
"Oleme pannud neid kolmekuulisi tähtaegu, kuid see ei ole vilja kandnud. Oleme pidanud neid pikendama ja minema täiendavate piirangute teed. Valitsus võib seda arutada, siin on nii plusse kui ka miinuseid. Kaldun arvama, et kui näeme mustrit, mille poole Venemaa püüdleb, kui ta on meie ettevõtteid juba kahel korral kineetiliselt rünnanud... Need ei ole mingid juhuslikud piiriintsidendid nagu meil mõned eelmised olid, mille kohta võis küsida, et äkki keegi tegi juhuslikult midagi. On väga raske ette näha, et siin lähiajal, kolme või kuue kuu pärast midagi muutuks. Pigem on meil tegu pikaajalise mure ja väljakutsega ning ilmselt me ei saagi teistpidi otsustada enne, kui need asjaolud, millest me täna rääkinud oleme, ära langevad," lausus Taro.
Minister kinnitas ka, et informeeris Läti siseministrit kohe, kui piiri sulgemine päevakorda kerkis.
"Loomulikult olid nad informeeritud ka ühisoperatsiooni osas. Niipea aga, kui tõusis päevakorrale, et hakkame Eesti-Vene piiri kinni panema, andsin talle selle info. Eks see on nende jaoks arutelu koht, kas nemad tahavad olla see toru või auk, mille kaudu liiguvad läbi kõik asjad Venemaalt – nii head kui halvad. Või siis võtavad nad aluseks ühtsema lähenemise ja seavad võib-olla ka piirangud või panevad sootuks kõik kinni. See on nende suveräänne otsus," ütles Taro.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Johannes Tralla









