Harri Tiido: Prantsusmaa rahutuste mõjutajatest
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all tänavused rahutused Prantsusmaal. Tänavail meelt avaldamine on prantslastele nagu rahvussport ja muide, ka põhiseaduslik õigus, põhiseadus ei ütle küll midagi rüüstamiste kohta, need lähevad kriminaalkoodeksi alla, märgib Tiido.
Mitu kuud on infokanalid edastanud uudiseid nii Prantsusmaalt kui ka teistest Euroopa riikidest, kus tänavail suured meeleavaldused. Fotod ja videod jätavad mulje täielikust mässust. Poliitilised laagrid on leidnud lemmikvastased, keda kõiges süüdistada. Kuna Prantsusmaal algasid tänavameeleavaldused kooliõpilaste väljaastumistest, on räägitud ka noorte mässust süsteemi vastu.
Vaatan toimunu tausta pisut vaid Prantsusmaal. Olen kogu selle aja Pariisis elanud, kuid meeleavaldust nägin ainult korra, kui me abikaasaga kohvikus istusime ja üks selline meist mööda jalutas. Rahumeelselt...
Donald Trump on kuulutanud, et kõige taga on immigrandid, paremradikaalid süüdistavad eelkõige moslemeid, vasakpoolsed võimude valet poliitikat ja nii edasi.
Üldpildist ja värvikatest mässukaadritest niipalju, et meeleavaldused toimusid üldreeglina rahumeelselt kuni teatava hetkeni, mis oli harilikult sündmuse lõpuosas, kui kohale ilmusid musta riietatud mehed, kellest paljud olid noorepoolsed, kuid igal juhul mitte poisikesed. Asja taga arvatakse olevat muuhulgas ka 1980. aastatel Saksamaal rajatud anarhistide ja vasakradikaalide liikumisega Must Blokk, mis tegutseb globaalselt ajutiste sündmuspõhiste rühmadena.
Sarnane mall ilmnes juba sündmuste algses faasis, kui õpilased tänavaile tulid ja koole blokeerisid. Siis täheldati, et ühe kooli juurest teise juurde liikusid mingid musta riietatud tegelased, kes ässitasid õpilasi koolihooneid ründama ja näitasid ise ette, mida teha.
Võib seega väita, et nende sündmuste raames on tegemist teatud jõuga või jõududega, kes osalejaid õhutavad ja pinget kruvivad. Kui aga joorup juba üles kistud ja kaupluste vitriinid langevad, siis liitub ründajatega alati ka võimalust kasutada soovivad tegelased, et poodidest matti võtta. Nende seas on muide arvukalt Pariisi vaeste eeslinnade noori.
Vägivallatsejad on vähemus, kellel on suur mõju, mida võimendab meedia, nii tavaline kui ka sotsiaalmeedia. Nii mõnigi meeleavaldusel osaleja näis tahtvat eelkõige mingi põleva auto või politseiga rüselevate inimeste taustal selfit teha ja see kiiresti postitada.
Kõige üldisema taustana tasub ära märkida, et tänavail meelt avaldamine on prantslastele nagu rahvussport ja muide, ka põhiseaduslik õigus. Põhiseadus ei ütle küll midagi rüüstamiste kohta, need lähevad kriminaalkoodeksi alla. Politseil on aga Prantsusmaal teiste Euroopa riikidega võrreldes väidetavalt suuremad õigused jõu kasutamiseks ja mõningad nende kasutuses olevat vahendid on paljudes riikides keelatud.
Kui politseid loobitakse süütepudelitega ja mõni korrakaitsja põlema sütib ning kolleegid tema elu peavad päästma, siis võib mõista ka politseinike meeleolu. Nad riskivad sõna otseses mõttes ju eluga.
Muide, loo järel on viide valikule Prantsusmaa suurematest väljaastumistest alates keskajast, ehk huvitab. Neist omapäraseim, kuigi sellest valikust puuduv, oli ehk see, kui 1975. aastal prostituudid Lyonis oma õiguste kaitseks kiriku hõivasid. Mitmes riigis olla 2. juuni praeguseni selle sündmuse meenutamiseks rahvusvaheline prostituutide päev.
Välisriikide mõjudest. Mitu infoliikumist jälgivat ühendust, sealhulgas prantslaste Viginum, kinnitavad, et väljaastumiste korraldamisel otsest välissekkumist ei täheldatud. Küll aga on leitud, et alates septembri algusest oli Venemaa desinfo keskuse Doppelganger bottide võrk teinud 22-s sünkroniseeritud laines prantsuse, saksa, inglise ja poola keeles 639 postitust. Neid vaadati umbes 7,4 miljonit korda.
Kõigis hädades süüdistati migrante, Vene-vastaseid sanktsioone ja Euroopa kriisi. Vene Pravda netivõrgustik üllitas üle saja artikli üheksas keeles 28-l saidil, kusjuures info liikus ühelt saidilt järgmisele vähem kui minutiga. Oma osa andis ka Vene Matrjoška võrgustik, mis levitas otseseid valesid.
Nii Venemaa kui ka Iraani roll oli suurem nende sündmuste kajastamisel, esitades toimunut oma soustis. Iraani puhul osalesid ka diplomaadid ja Prantsuse välisministeerium kutsus isegi Iraani saadiku vaibale.
Sündmuste kajastuste uurijad leidnud, et toimunu vääras kujutamises oli suur roll paremradikaalsetel mõjutajatel Prantsusmaal, USA-s, Ühendkuningriigis, Poolas ja Itaalias. Neilt ilmusid netti ka mitmed videod, mis kujutasid rahutusi kui migrantide või islamistide sõda Prantsuse riigi vastu. Mitmel puhul oli tegemist vanade kaadritega, nagu aastast 2022 kurdide protest, 2023 bussi põleng ja jalgpallifännide laamendamised.
Vene rolli kohta märgin vaid võrgustiku InfoDefense 13. oktoobri postituse, milles kutsuti 17. oktoobril Roomas, Pariisis, Brüsselis, Lissabonis ja Dublinis tänavaile Euroopa Liidu kui Euroopat katastroofi viiva struktuuri vastu võitlema.
USA Fox News Digital kogus andmed väidetavalt rahvusvahelisse võrgustikku kuuluva 54 organisatsiooni kohta. Kuigi andmestik on mõeldud põhisüü neile asetamiseks, on nimekiri iseenesest ilmekas. Erinevaid kommunistlikke ja trotskistlikke rühmitusi on terve rida, pluss üliõpilaste ja õpilaste ühendused, üks islaminoorte ühendus, üks kolonialismi vastane ühendus ja mitmed ametiühingute laadsed struktuurid.
Märkida tasub ehk niinimetatud Singhami võrgustikku kuuluvaid ühendusi. Nende taga on paljuski mittetulundusühing Tricontinental Limited, mille asutas omal ajal Ameerikas sündinud marksistist tehnomagnaat Neville Roy Singham, kes ise elab Shanghais.
Kui olemasolevate andmete põhjal väljaastumistega seotud ühenduste andmed kokku võtta, siis on tuvastatud 54. Neist vaid 16 on üliõpilaste või noorte omad, sealhulgas ka kommunistlikud noorteühendused ja üks moslemite üliõpilasorganisatsioon.
Ülejäänud 38 on täiskasvanute kommunistlikud rakukesed, ametiühingud, vasakrevolutsioonilised ühendused, huvirühmad ja rahvusvahelised propagandakeskused. Neist mitmete siht on lihtsalt Euroopa senine demokraatlik elukorraldus purustada. Nende mõttekaaslased on Moskvas, Washingtonis, Teheranis. Kasu võib neist sündmustest olla Prantsusmaa paremradikaalsel presidendikandidaadil Marine Le Penil, kes lubab korra tagada.
Viited lugemishuvilistele
- EU Unrest Report How France's October 2026 protests were manipulated, then retold abroad – Alliance4Europe
- France | October Unrest
- France has a proud tradition of protesting | AP News
- Russia and Iran accused of exploiting French riots with disinformation as fake videos reach millions | National Security News
- France riots and FIMI, October 2026 — DC brief v5
- EU Unrest Report How France's October 2026 protests were manipulated, then retold abroad – Alliance4Europe
- Russia and Iran accused of exploiting French riots with disinformation as fake videos reach millions | National Security News
- The Black Bloc group blamed for French riots | The Week US
- List of incidents of civil unrest in France - Wikipedia
Toimetaja: Kaupo Meiel




