WSJ: Trumpi, Xi ja Putini kohtumine ei kujune uueks Jaltaks

USA, Hiina ja Venemaa riigijuhtide kolmepoolne kohtumine ei too kaasa uue maailmakorra kehtestamist. Kõigi kolme suurriigi senine mõjuvõim on hakanud mõranema, kirjutab The Wall Street Journal.
Venemaa ametnikud võrdlevad sel nädalal toimuvat USA, Venemaa ja Hiina kolmepoolset tippkohtumist juba 1945. aasta ajaloolise Jalta konverentsiga, kus Teise maailmasõja võitjariigid arutasid Euroopa tulevikku.
Neljapäeval Hiina linnas Shenzhenis kavandatud president Donald Trumpi, Vladimir Putini ja Xi Jinpingi kohtumine toob aga pigem esile suurriikide piiratud võimalused uue rahvusvahelise korra kehtestamisel olukorras, kus Pax Americana (USA juhitud rahvusvaheline kord pärast Teist maailmasõda – toim) hakkab lõppema.
Venemaa soovib Ukrainaga peetava sõja mistahes lahenduse osana laiendada oma mõjusfääri Euroopas.
Washington on propageerinud nn Donroe doktriini, mille kohaselt domineerib Ameerika maailmajaos USA.
Hiina püüab aga Taiwan enda kontrolli alla saada ja lõpuks USA Aasiast välja tõrjuda.
Erinevalt Jaltast ei kogune USA, Hiina ja Venemaa juhid siiski võitjatena globaalses konfliktis, kus nad oleksid õlg õla kõrval võidelnud.
Trump ja Putin on takerdunud sõdadesse, mis on nõrgendanud nende globaalset positsiooni ega näita vaibumise märke. USA puhul aitas konflikt Iraaniga kaasa demokraatide edule vahevalimistel, mis tõenäoliselt piirab Trumpi siseriiklikku võimu.
Tippkohtumist võõrustav Hiina on samal ajal oma rahvusvahelist positsiooni tugevdanud, esitledes end mõistuse häälena vastandina sõjakale Venemaale ja kohati ettearvamatule USA-le.
Samuti on Peking saanud kasu USA sõjast Iraanis, mis on ammendanud laskemoonavarusid ja viinud mujale vahendid, mis varem kaitsesid Washingtoni Aasia liitlasi.
Carnegie China vanemteaduri Tong Zhao sõnul naudib Hiina olukorda, kus Ameerika Ühendriigid on nüüd valmis istuma ühe laua taha oma geopoliitiliste vaenlastega, et arutada ühiselt globaalse valitsemisega seotud küsimusi.
"Nii Venemaal kui ka USA-l ei lähe kuigi hästi. Venemaa on kinni Ukraina sõjas. USA on kinni Iraani sõjas. Seetõttu tunneb Peking, et võib paista suhteliselt edukama, stabiilsema ja vastutustundlikuma suurriigina," märkis Zhao.
Ent ka Hiina seisab silmitsi siseriiklike raskustega, kuna riigi majandus jahtub.
Venemaa ja USA sõjalised tagasilöögid on muutnud Pekingi sõjaliste avantüüride suhtes ettevaatlikumaks. Üks põhjus on tehnoloogia areng, mis annab väiksematele riikidele sõjalistes konfliktides varasemast suuremaid eeliseid.
Itaalia senaator Carlo Calenda sõnul kohtuvad Shenzhenis kolm riiki, kelle positsioon on nõrgenenud.
"Venemaa on majanduslikult laostunud ja elab sõjaliselt üle katastroofi. Trump on nüüd keerulise sisepoliitilise olukorraga nõrgenenud liider. Ja Hiina seisab silmitsi tõsiste majandusraskustega," ütles ta. "Kõik kolm on palju ebakindlamas olukorras, kui esialgu paistab."
Vaatamata suurejoonelistele avaldustele mõistavad Venemaa ametnikud, et Shenzheni tippkohtumise tegelik tähtsus seisneb pigem sümboolikas kui sisus.
"Loodav kuvand näitab, et praegu on maailmas kolm globaalse mõjuga suurriiki. Ameerika Ühendriigid ja Hiina on muidugi igas valdkonnas tähtsad suurriigid. Kuid ka Venemaa on sõjalistest ja geopoliitilistest alustest lähtuvalt suur globaalne jõud," selgitas Kremli asutatud Moskva mõttekoja Venemaa Rahvusvaheliste Asjade Nõukogu president Dmitri Trenin.
"Meie jaoks on see väga oluline, sest viimased viis aastat või kauemgi oli Lääne poliitika eesmärk Venemaa kas tühistada või täielikult isoleerida. Seda ei juhtunud ja me peame seda oma võiduks," lisas ta.
Kuigi Hiina on pakkunud Venemaale märkimisväärset majanduslikku ja poliitilist tuge, ei ole Peking relvi tarninud ning hoiab avatuna saatkonda Kiievi kesklinnas.
Lääne ametnike hinnangul ei soovi Peking küll Venemaa lüüasaamist, kuid pole huvitatud ka selle võidust. See võimaldaks Moskval vähendada üha süvenevat sõltuvust Hiinast ja suhelda Washingtoniga võrdsematel alustel.
Endise Austraalia peaministri, praeguse New Yorgis asuva Aasia Seltsi juhi Kevin Ruddi sõnul minnakse Jalta 2.0 jutuga liiale.
"See kohtumine ei too kaasa ühegi maailma territooriumi jagamist. Hiina eelistab, et sellised kohtumised oleksid minimalistlikud, täielikult stsenaariumi järgi kulgevad ega toodaks mingeid tulemusi," lausus Rudd.
"Hiina peamine huvi on jätta endast mulje kui riigist, kes suudab teisi suurriike ühise laua taha tuua, ükskõik kui sümboolne see ka poleks. Hiina soovib, et teda tunnustataks tulevikus üleilmse suurriigina, kuid liiga lähedane suhe Vladimir Putiniga ei aita sellele globaalsel areenil kaasa," märkis ta.
Brookingsi Instituudi teaduri Phil Gordoni sõnul peegeldab kolmepoolse tippkohtumise suurejoonelisus – ja otsus tõsta esile Putinit – Trumpi pikaajalist arusaama sellest, kuidas maailmakord peaks toimima.
Trump on korduvalt rünnanud Euroopa juhte Venemaale lähenemise takistamises. Samal ajal on Atlandi-ülesed suhted halvenenud tema kehtestatud tollitariifide, Gröönimaa ostmise nõuete ning kaebuste tõttu, et Euroopa riigid ei ühinenud sõjaga Iraani vastu.
Lisaks nõudis Trump Ukrainale uut presidenti pärast seda, kui Volodõmõr Zelenski keeldus lõpetamast rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehastele.
Esindajatekoja ja senati vahevalimistel enamuse saavutanud demokraadid on teravalt kritiseerinud Trumpi lähenemist Putinile ja tema katseid Ukrainale survet avaldada. Nad on juba lubanud, et pärast uue kongressi ametisse astumist jaanuaris kasutavad nad oma võimu Kiievi toetamiseks ja Venemaale vastuseismiseks.
Nüüd, mil Trumpi haare erakonna üle on nõrgenenud, võivad vabariiklased selle algatusega liituda ning nõuda karmimat joont ka Hiina suhtes, eriti pärast Nvidia skandaali.
Vabariiklasest senaator Tom Cotton teatas hiljuti, et erisaadikute Jared Kushneri ja Steve Witkoffi juhitud kõnelused Venemaaga on muutunud farsiks.
"Putin on nõus sõja lõpetama alles siis, kui ta teab, et ei suuda võita. Peame aitama Ukrainal seda talle tõestada," märkis Cotton.
Putini sõda Ukrainas on kestnud juba oluliselt kauem kui Nõukogude Liidu sõda Natsi-Saksamaa vastu. Kuid vaenlase pealinna kohale Venemaa lipu heiskamise asemel peavad väed endiselt veriseid lahinguid samade külade pärast Lõuna- ja Ida-Ukrainas, mida üritati vallutada juba aasta tagasi.
Ühe Euroopa Liidu liikmesriigi välisministri sõnul ei ole see, mida Putin ja ehk ka Trump Shenzhenis saavutada püüavad, võrreldav mitte niivõrd Jaltaga aastal 1945, kuivõrd Müncheniga aastal 1938.
Toona sõlmisid London, Pariis ja Berliin kokkuleppe, millega ohverdati Tšehhoslovakkia Hitleri rahustamiseks.
Minister lisas, et erinevus seisneb aga selles, et Ukraina ei ole Tšehhoslovakkia ning nagu viimase viie aasta sündmused on näidanud, ei lepi riik lihtsalt oma saatusega ega alistu.
Ukraina välisminister Andrii Sõbiha jagas seda seisukohta.
"Putin pillub õhku ideid Euroopa julgeolekukorra ümberjoonistamiseks. Oma unistustes näeb ta end 1945. aasta Jaltas. Probleem on aga selles, et sellises ulatuses ideede väljapakkumiseks tuleb kõigepealt võita maailmasõda," sõnas ta.
"Venemaa on kaotanud langenute ja haavatutena üle 1,6 miljoni sõduri, kuid pole saavutanud ainsatki sissetungi eesmärki," rõhutas Sõbiha.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: The Wall Street Journal









