"Impulss": Eesti ettevõtted droonisõja võidujooksus
ETV saade "Impulss" uuris selle nädala saate tarbeks, kuidas Eesti kaitsetööstusettevõtted osalevad droonisõja võidujooksus ja nendib muu hulgas, et eestlaste tegevus ei ole ainult teoreetilne. Nimelt on avalikkusest juba läbi käinud, et Ukraina kasutab Vene vägede ründamiseks ka Eesti keskmaadroone.
Droonisõjas tuleb kõigepealt vastane üles leida. Threod luuredroonid näevad maastikku kümnete kilomeetrite kauguselt, kuid üritavad ise võimalikult märkamatuks jääda.
"Ta tõuseb ja maandub nagu helikopter ehk siis vertical take off and landing. Ja kuna ta lendab elektri jõul ehk siis aku pealt, siis on ta sisuliselt absoluutselt vaikne, teda ei ole võimalik kuulda, kui ta lendab," tutvustas oma toodangut Threod Systemsi asepresident Vahur Väljamäe.
"Teine on see, et teda on visuaalselt väga-väga keeruline nii-öelda vastu taevast ka märgata. Aga ütleme nii, et sada protsenti hukukindel kindlasti ei ole ükski lennumasin," lisas Väljamäe.
Kui droon on avastatud, algab järgmine võitlus – kuidas see peatada. Ranteloni droonitõrjepüss katkestab lennumasina ja selle juhtija vahelise side. Püssi on arendatud just Ukraina kogemuse põhjal.
"Ta katab ära kõik põhilised sagedusvahemikud. See on ka üks esimesi püsse meie tootevalikust, mis sai konkreetselt Ukrainast saadetud tagasiside põhjal kokku pandud. Ehk siis need drooni sagedusvahemikud on valitud täpselt need vahemikud, mida Ukrainas kasutatakse. Nii et suht suure tõenäosusega saame sellega kõik droonid maha võtta," rääkis Ranteloni müügi projektijuht Kaspar Põder.
Iga tõrjevahendi vastu otsitakse omakorda lahendust. Odavaid ründedroone saab kasutada nii palju, et ühe kaotamine ei pruugi ründajat kuigi palju mõjutada. Electric Wings saatis oma kamikadze-droone eelmisel aastal Ukrainasse ligi tuhat.
"See droon on mõnes mõttes ka masstoodang ja see on mõeldud selleks, et viia moon punktist A sihtmärgini. Isegi kui sul tegelikult see droon ära jammitakse, mis on ka täitsa tavaline nähtus nagu Ukrainas, siis tegelikult on see, et sa võtad lihtsalt uue ja see läheb uuesti käiku," selgitas Electric Wings Groupi müügijuht Jordan Vähesoo.
Teine võimalus on muuta drooni nii, et side katkemine seda kohe ei peataks. Ettevõtte Krattworks lennukid jätkavad ka signaali puudumisel oma teekonda. Nende droone kasutatakse üheksas NATO riigis, muu hulgas õhutõrje harjutustel lendavate sihtmärkidena.
Droonioht ei puuduta aga ainult lahinguvälja. Ukraina sõda on näidanud, et õhumasinad võivad jõuda ka linnadesse ja seetõttu tuleb üha rohkem mõelda ka sellele, kuidas droonirünnaku korral käituda.
Electric Wings Groupi müügijuhil Jordan Vähesool on konkreetne nõuanne: "Jookse nii, kuidas jaksad!"
"Kui sa kavatsed eemalduda sellest droonist, siis kindlasti mõtle selle peale ka, kuhu droon järele ei saa tulla. Kui sa jooksed lihtsalt põllu peal, siis see kindlasti on sellest kiirem. Aga kui sa jookseksid tänava peal näiteks kuskile tihniku vahele, siis kindlasti see droon takerdub kusagile puude vahele kinni. Linnapildis me oleme näinud Ukraina sõjaga, kuidas kahjuks vastaspool ründab ka inimesi," rääkis Vähesoo.
Heast õnnest droonisõjas ei piisa – lisaks tootmisele peab keegi oskama nendega ka midagi peale hakata. Eesti drooniarendajate hinnangul peaks droonide kasutamine jõudma senisest palju suurema hulga kaitseväelasteni.
"Mina isiklikult tegelikult tahaks seda näha, et meil igal pool ajateenistuses oleksid olemas droonirühmad või isegi lausa droonipataljon, kus tegelikult mitte ainult lennataks FPV-dega, vaid õpitaks efektiivselt kasutama ka teisi erinevaid droone," lisas Vähesoo.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









