Jõks ütles, et kaasajastamine on vajalik, et õpilased oleks töömaailmaks valmis ja saaksid vähemalt omandatud oskustega praktikale minna. "Meil ei ole vaja ühtegi kooli tehast ehitada," sedastas ta. Jõks jätkas, et põhiliselt oleks vaja kaasaegseid roboteid, droone ja simulaatoreid.

Tartu rakenduslik kolledž on pidanud vähendama koolis kontakttunde ja suurendama iseseisva töö mahtu. Seda selleks, et tulla õpetajate palgafondiga välja.

Olukorras, kus raha napib ja tehnoloogiat ei saa kaasajastada, sõnas Jõks, et praegu see veel õpilaste arvu koolis kahandanud pole. See-eest on avaldatud pahameelt, et mõned kooliks vajalikud riietusesemed või õppevahendid on tulnud õpilastel osaliselt endil osta. "Me üritame seda lahendada, et keskharidus — nii üld- kui ka kutseharidus — oleks igal pool tasuta," sedastas Jõks.

"Kutsehariduses on meil kvaliteetse õppe osas kindlasti hea seis, aga me oleme jõudmas kriitilisele piirile, kus asi ei ole enam jätkusuutlik," nentis Jõks. Ta selgitas, et Eesti hariduses läheb kõige vähem raha kutsehariduse õpilase peale. Jõks lisas, et järgmist arengusammu pole võimalik praegustes tingimustes enam edasi teha.

Ta nentis, et praegu on viimane hetk hakata poliitilisi lahendusi ja otsuseid tegema, et kutsehariduse reform saaks rahastatud.

Jõks: oleme jõudmas kriitilisele piirile

"Kutsehariduses on meil kvaliteetse õppe osas kindlasti hea seis, aga me oleme jõudmas kriitilisele piirile, kus asi ei ole enam jätkusuutlik," ütles Jõks.

Jõksi sõnul on kutsehariduse rahapuudus juba mõjutanud ka õppetöö korraldust. Kolledž on õpetajate palgafondiga toimetulekuks suurendanud iseseisva töö mahtu ja vähendanud kontakttunde. Tema sõnul püütakse seejuures tagada, et ka iseseisev õpe oleks võimalikult hästi juhendatud.

Jõks rõhutas, et kutsehariduse reforme ei tohiks rahapuuduse tõttu kõrvale jätta, kuid nende elluviimiseks tuleb teha poliitilised otsused ja tagada vajalik rahastus. Tema sõnul on kolledž praegu küll õpilaste arvu poolest heas seisus ning tänavu on seal viimase kümne aasta suurim õpilaste arv, kuid ilma lisainvesteeringuteta ei pruugi praegune õppekvaliteet olla pikemas plaanis jätkusuutlik.

Tallinna tehnoloogiakolledži juht Ott Pärna ütles, et tänapäeval on tehisaru muutnud erinevaid ameteid. Ta nentis, et vastavalt sellele on muutunud ka noorte ja täiskasvanute õpieelistused.

"Selleks, et muutust tehnoloogiakolledži poolelt toetada, peame arendama nii õppebaase kui ka palkama juurde just reaalainete ja tehnoloogiaõpetajaid," sõnas Pärna. Ta lisas, et eriti oluline on õpetada ja õppida tehisaru kasutamist erinevates majandusharudes.

Pärna: enamus noori peab õppima tehnoloogilisi erialasid

Pärna nentis, et tänapäeva maailmas, kus tehisaru võtab üle keerukamad kontoritööd ning noorte tööpuudus ja ebakindlus tuleviku suhtes on kõrged, peab enamus noori õppima tehnoloogilisi erialasid.

Tema sõnul läheb Eestis aga umbes 70 protsenti põhikoolilõpetajatest gümnaasiumidesse, samal ajal kui praktilise ja tehnoloogilise suunitlusega kutsehariduse valib liiga väike hulk noori. Pärna hinnangul peaks rakendusliku hariduse osakaal olema suurem ning lähenema Põhjamaade ja teiste jõukate Euroopa riikide tasemele.

Haridus- ja teadusministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna nõuniku Aulika Riisenbergi sõnul on ministeerium kutseharidust arendanud eesmärgiga muuta see akadeemilise keskharidusega võrdvääriliseks.

Kuigi gümnaasium on põhikoolilõpetajate seas endiselt kõige populaarsem valik, kasvas tänavu mõnevõrra kutse- ja kutsekeskharidusse õppima asujate arv.

Riisenbergi sõnul muutub töömaailm kiiresti, kasutusele võetakse uusi tehnoloogiaid, sealhulgas tehisintellekt, ning koos sellega muutuvad ka töötajatelt oodatavad teadmised ja oskused. Seetõttu peavad ajaga kaasas käima nii kutsehariduses õpetatavate erialade sisu kui ka õppe korraldus.

Riisenberg lisas, et digioskusi ja teadmisi uutest tehnoloogiatest vajavad üha enam ka traditsiooniliste erialade esindajad, näiteks õmblejad, ehitajad ja automehaanikud. Ehituses muutuvad olulisemaks energiatõhusad lahendused ja digitaalsed töövahendid, elektrialal automaatika ja nutikad süsteemid ning sõidukite hoolduses elektri- ja hübriidsõidukitega seotud oskused.

Traditsioonilised erialad ei pea kaduma, neid saab kaasajastada

Kui nõudlus mõne eriala järele väheneb või töö sisu oluliselt muutub, tuleb Riisenbergi sõnul kaaluda, kas senist õpet on mõistlik jätkata, ajakohastada või ühendada mõne teise õppekavaga. Tema sõnul ei tähenda see tingimata traditsiooniliste erialade kadumist, vaid pigem nende õpetamise kaasajastamist.

Pärna hinnangul vajavad rakenduslikud kolledžid ja kutsehariduskeskused õppe ajakohastamiseks märkimisväärseid lisainvesteeringuid. Tema sõnul õpetatakse kutsehariduses sama keerulisi erialasid kui ülikoolides, mistõttu vajatakse ka sarnaseid õppebaase ja kvalifitseeritud õpetajaid.

Riisenberg rääkis, et kutseharidus on ühe õppija kohta rahastatud umbes kaks korda vähem kui akadeemiline haridus. Samuti moodustab kutsehariduse osakaal Eesti hariduse kogukuludest tema hinnangul ligikaudu 5,5 protsenti ning on ajas kahanenud.