Aivar Haller ja Lauri Beekmann: ühiskondlik normaalsus

Lapse ülesanne ei ole õppida toime tulema täiskasvanute alkoholitarvitamisega, kirjutavad Aivar Haller ja Lauri Beekmann.
Ajalugu näitab, et ühiskondlikud pimekohad püsivad kõige kauem siis, kui need teenivad kellegi majanduslikku kasu või väljakujunenud mugavust. Inimesele on omane evolutsioonilise arenguprotsessi käigus normaliseerida ajastusse sobivaid tõekspidamisi ja hoiakuid ning nendest tulenevaid käitumisi. Sel moel ilmneb ühiskondlik normaalsus, mis järgnevalt kehastub seadusandluses.
Normaalne orjapidamine
Oli aeg, kui orjapidamine oli ühiskondlik norm ja tavapärane osa majandustegevusest. Euroopas keelustati ja kriminaliseeriti orjapidamine lõplikult 1950. aastal vastu võetud Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Paraku eelnes sellele inimkonna ajaloos pikk ja piinarikas, inimlikke kannatusi täis epohh.
Miks võttis muutus nii pikalt aega, kui Londoni kirikukogu keelas orjakaubanduse juba aastal 1102, Prantsusmaal tehti seda 1315. ja Rootsis 1335. aastal? Ilmselt oli peamine põhjus selles, et üldine arusaamine kõigi inimeste võrdväärsusest, inimlikkusest ja inimväärsest elust juurdus aeglaselt. Teine pidur oli asjaolu, et orjandus oli valitsejatele ehk otsustajatele majanduslikult väga kasulik.
Õnneks ei võta kõik ühiskondlikud protsessid aega sajandeid. Veel 150 aastat tagasi oli naine Euroopas oma mehe vallasvara (coverture). Eestis toimus murrang 1936. aasta tsiviilseadustikuga, mis andis naisele teovõime ning lõplik juriidiline võrdsus kehtestati nõukogude perekonnaseadustega. Šveits oli üks viimaseid Euroopa riike, mis kehtestas soolise võrdõiguslikkuse abielus (1988). Süda ja mõistus tegid rahu.
Normaalne viinajoomine
Jätkame normaalsusega, aga vahetame fookust. Alkoholi pruukimine ja selle tagajärjed on Eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg" üks kõige saatuslikum motiiv, mis tüürib sündmustiku traagiliste pöördepunktideni. Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjeldab alkoholi kui "kurja hullutajat", mis "võtab mehelt mõistuse ja toob kaasa vägivalla".
18. ja 19. sajandil oli viina põletamine Eesti mõisnike peamine sissetulekuallikas. Teraviljast toodetud viina müüdi kohalikes kõrtsides, mis viis maarahva laiaulatusliku joomarluseni, kuna kõrtsid olid peamised sotsiaalsed kogunemiskohad. "Tõde ja õigus" I osa, IV peatükk: "Pearu oli marus: puruks aetud õuevärav ei andnud rahu. Kui mitu korda oli ta selle värava tükkideks kihutanud ja siis kodus naist ja lapsi tümitanud... nagu tuleks ta ainult selleks kõrtsist koju. /-/ Pearu märatses ja peksis. Naine kannatas ja vaikis, ainult pealtvaatajaiks olnud lapsed karjusid."
Normaalne lapsevanem
Alkohol ja tubakatooted on tõenäoliselt ühed kõige suurema potentsiaaliga vabas müügis olevad tooted, mis võivad negatiivselt mõjutada meie kodu- ja pereelu. Kui alkoholi tarvitamisel on tegemist juba teatud joobetasemega, siis erinevad seadused määratlevad piiranguid mingitele tegevustele, kuid lapsevanema roll loomulikult nende alla ei kuulu. Ka purupurjus olekus on inimene lapsevanem ja seega ka oma laste eest vastutav. Kui hästi see õnnestub, on omaette teema.
Sageli tähendab purjus vanem ka millegi olulise tegemata jätmist. Laps ei pruugi saada otseselt kahjustatud, kuid lapsevanem on lihtsalt olulises hetkes puudu. Pühapäeval isaga plaanitud ja lubatud kalaleminek jääb ära, kuna eelmisel õhtul oli isa sõpradega kõrtsis ja hommikul ei ole ta lihtsalt veel vormis. "Isa on väsinud."
Laps harjub ja lepib. Mis tal muud üle jääb. Kuid sellel harjumisel on ilmselt oma negatiivne mõju. Just sellistele, pealtnäha väikestele muutustele vanemluses juhib tähelepanu ka tänavu avaldatud Norra teadusülevaade, milles analüüsiti 68 varasemat uuringut vanemate alkoholitarvitamise ja vanemliku käitumise seostest.
Uurijad leidsid seose alkoholi tarvitamise ning muu hulgas vanema tähelepanelikkuse vähenemise, sagedasemate konfliktide ja lapse ning vanema suhte halvenemise vahel. Oluline on seejuures, et jutt ei käi alkoholisõltuvusega vanematest vaid nn mõõdukatest alkoholi tarbijatest. Uuringu juhtautori Barbara Carvalho sõnul ei ole valdaval enamikul vanematel, kelle alkoholitarvitamine lapsi negatiivselt mõjutab, alkoholiga seotud diagnoosi.
Normaalne lapsepõlv
Mõni lugeja võib tahta tuua näiteid, kuidas sellistes oludes, kus laps ongi pidanud hakkama varakult suuremat vastutust võtma, kasvavad tugevamad ja eluga paremini hakkama saavad noored.
Selliseid lapsi kahtlemata on, aga vaatamata raskele olukorrale hästi hakkama saamine ei tähenda, et raske olukord oli lapsele eakohaselt vajalik või kasulik. Tänavu juunis avaldatud süstemaatiline ülevaade, mis koondas 69 vanemlikustamise ehk lapsele täiskasvanu rolli ja vastutuse nihkumist käsitlenud uuringut, seostas sellist lapsepõlvekogemust muu hulgas suurema psühholoogilise ja emotsionaalse pinge, keerulisemate peresuhete, identiteedi kujunemise probleemide ning suurema riskikäitumise ohuga.
Sama tuleb veel selgemalt esile uuringutes, mis käsitlevad lapsi, kelle vanematel on alkoholiga juba tõsisemad probleemid. 2025. aastal avaldatud 25 uuringut koondanud ülevaates vaadeldi peresid, kus vanema alkoholitarvitamist kirjeldati kui probleemi, sõltuvust või häiret. Nendes peredes kasvavatel lastel leiti sagedamini emotsionaalseid ja käitumisprobleeme ning raskusi koolis ja suhetes.
Osa lapsi tuleb vaatamata sellele hiljem väga hästi toime, kuid teadlased selgitavad seda erilise vastupidavusega, mitte alkoholi tarvitamise või selle põhjustatud varase vastutuse positiivse mõjuga. Neid lapsi näivad aitavat eelkõige kaitsvad tegurid, näiteks usaldusväärne kaine vanem või teine usaldusväärne täiskasvanu, head suhted sõprade ja vanavanematega ning laiem sotsiaalne tugi.
Normaalne töökogemus
Hiljutise diskussiooni käigus, kus poliitikud arutasid alkoholi käitlemise vanusepiiri langetamist, väljendasid selle idee toetajad, et noori ei tohiks "kasvatada vati sees" ja nende "võimalusi piirata". Et kui me lubame neid juba 16-aastaselt valima, miks me ei peaks lubama neid alkoholi müüma. Ja nende loosungite tuules otsustas riigikogu muuta alkoholiseaduse paragrahvi, mille eesmärgiks on kaitsta alaealisi alkoholi tarvitamise eest.
Riikliku alkoholipoliitika vanusepiirangute eesmärgiks ei ole ainult piirata teatud vanusest noorematel alkoholi tarvitada, vaid seada selged piirid alkoholi ärilisele poolele, et alaealistele ei tohi alkoholi müüa, pakkuda ega reklaamida. Tundub iseenesest mõistetav, et see laieneb ka selge keeluna kasutada alaealisi alkoholi müümisel.
Need piirangud on ja olid mõeldud täiskasvanutele. See viimane muudatus avas seega nüüd ukse, mis võimaldab täiskasvanutel asetada alaealiste õlgadele vastutus täisealiste alkoholi tarvitamise osas.
Seejuures on kõige kurvem asjaolu, et noorte endi siiras soov ja initsiatiiv saada töökogemusi ning teenida suvel malevas taskuraha, on jäänud täiskasvanute sisulise ja süsteemse toetuseta. Malevakohad jagatakse kiirematele registreerijatele loetud minutite jooksul. Kuigi SA Õpilasmalev ja kohalikud omavalitsused pingutavad igal aastal rühmade avamise nimel, põrkuvad nad ettevõtjate vähese huvi ja rangete regulatsioonide otsa.
Normaalne otsustamine ja vastutamine
Tõsi, laste ja noorte kasvamise loomulik osa on vastutuse võtmine ning iseseisvumine, aga iga vastutus ja sellega kaasnev koorem ei ole arenguks vajalik ega kasulik. Noorele võib ja tuleb anda võimalus töötamiseks ja otsustamiseks ning sellega kaasneb eksimine ja õppimine, kuid täiskasvanute alkoholitarvitamise piiride valvamine ei tohiks olla üks neist ülesannetest. Ei kodus ega tööl.
Meil on vaja noori, kes oskavad vastutada iseenda valikute eest ja saavad järk-järgult hakkama üha keerulisemate ülesannetega, aga eakohases arenguprotsessis peavad lapsed tundma ennast kaitstuna ja turvaliselt. Kui nende õlgadele pannakse rohkem vastutust, siis peab see olema eakohane ega tohiks tuleneda sellest, et nende ümber olevad täiskasvanud ei ole lihtsalt enam võimelised ise vastutama.
Võib-olla ongi kõige lihtsam põhimõte, et lapse ülesanne ei ole õppida toime tulema täiskasvanute alkoholitarvitamisega. Täiskasvanute ülesanne on korraldada oma käitumine ja meie ühised reeglid nii, et lapsel oleks võimalik olla laps ning noorel turvaliselt täiskasvanuks kujuneda.
Toimetaja: Kaupo Meiel




