Eesti soovib varjupaigataotlejate ümberpaigutamisest vabastamist

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas plaani taotleda Eestile Euroopa Liidult järgmiseks aastaks täielikku vabastust varjupaigataotlejate ümberpaigutamisest, sest siin on niigi palju sõjapõgenikest ajutise ja rahvusvahelise kaitse saajaid.
Eesti kuulub nende EL-i riikide hulka, kus rändesurve koormab märkimisväärselt riigi vastuvõtu- ja varjupaigasüsteemi. Seepärast taotleb riik järgmisel aastal solidaarsuspanusest täielikku vabastamist.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kadri Tali ütles, et 3. detsembril lepitakse EL-i justiits- ja siseküsimuste nõukogu siseministrite istungil kokku iga-aastase solidaarsusreservi loomine tulevaks aastaks.
"2027. aasta solidaarsusreserv on mõeldud eeskätt Küprose, Kreeka, Hispaania ja Itaalia abistamiseks rändesurvega toimetulekul. Nüüdseks oleme Ukraina sõja tõttu sattunud märkimisväärsesse rändeolukorda ka ise ja seetõttu taotleb Eesti vabastust solidaarsusreservi panustamisest," ütles Tali.
Eesti küsib vabastust täisulatuses. Tali märkis, et kui seda pole võimalik saada, on Eesti valmis panustama rahaliselt või ekspertide ja tehnikaga, kuid ei osale varjupaigataotlejate ümberpaigutamises.
"2026. aastal sai Eesti oma solidaarsuspanusele vähenduse ning panustas solidaarsusreservi 560 000 eurot. Eestiga sarnases olukorras on ka Bulgaaria, Tšehhi, Horvaatia, Austria ja Poola, kes samuti taotlevad solidaarsuspanusest täielikku vabastust," lisas ta.
Eesti seisukohtade seletuskirja järgi oleks järgmise aasta solidaarsusreservi suurus kokku 35 000 ümberpaigutamist või 700 miljonit eurot rahalist abi.
6. novembril avaldatud komisjoni iga-aastase rändearuande järgi on teise solidaarsustsükli perioodil rändesurve all olevad riigid Kreeka, Küpros, Itaalia ja Hispaania.
Rändesurve riski all on Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Prantsusmaa, Horvaatia, Läti, Leedu, Luksemburg, Holland, Poola, Sloveenia ja Soome ning märkimisväärses rändeolukorras on Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Horvaatia, Austria ja Poola.
Eesti on liigitatud märkimisväärse rändeolukorraga liikmesriikide kategooriasse eeskätt seetõttu, et võrreldes SKP ja rahvaarvuga on Eestis viimase viie aasta jooksul registreeritud suur arv Ukraina sõjapõgenikest ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse saajaid.
Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas konsensuslikult toetada Eesti seisukohti rände- ja varjupaigaleppe solidaarsusreservi rakendamise kohta 2027. aastal, mis esitatakse Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 3. ja 4. detsembri istungil.
Toimetaja: Karin Koppel










