Riigi infosüsteemi ameti (RIA) analüüsi- ja ennetusosakonna analüütik Helena Jürgenson märkis, et langemine ärikirjapettuse ohvriks kõneleb laiemalt organisatsiooni protsessidest ning turbest.

"See on selline pettus, kus kurjategijad näevad päris palju vaeva selle pettusega. Kuskil organisatsioonis võetakse üle e-maili konto. Jälgitakse pikalt seda kirjavahetust ja sobival hetkel vahetatakse välja arve," ütles Jürgenson.

RKIK-i tollane juht Magnus-Valdemar Saar märkis, et ta ei mäleta ettevõtte nime ega saa seda järgi vaadata, kuid asjassepuutuv valdkonnajuht ja finantsjuht on endiselt tööl. 

"Ma usun, et kui küsida sellelt asjaomaselt kategooriajuhilt, kes selle arvega tegeles, siis tema on võimeline kirjeldama võrdlemisi detailselt, mis see trikk seal oli. RKIK-i arvemenetlusprotsess ka enne seda kaasust oli võrdlemisi tehniline – seal on suurusjärgus kuus silmapaari kindlasti peal," sõnas Saar.

Miks sai 60 000 eurot maksnud pettus avalikuks alles kaks aastat hiljem?

RKIK-i tänane juht Elmar Vaher ütles, et kuulis sellest mõned päevad tagasi. "Mis täpselt toimus 2024. aastal, ma ei tea. Seda on uurinud põhjalikult politsei ja tema saab vastata küsimustele," sõnas ta.

Vaher ei ole kategooriajuhti ega finantsjuhti sel teemal küsitlenud. "Neid inimesi on küsitlenud Eesti politsei. Kui Magnus-Valdemar Saar on andnud selgitusi – ju ta nii oli. Mul ei ole kahtlust kahelda."

RKIK-i endine juht Magnus-Valdemar Saar ütles, et oma mäletamist mööda teavitas ta juhtumist ka toonast kaitseministrit Hanno Pevkurit (RE).

"Ma arvan, et me põhjalikumalt sellel ka ei peatunud. See ei olnud põhjalikumat juhtimist vajav intsident. Suheldi näiteks riigi tugiteenuste keskusega, ministeeriumiga. RKIK teavitas intsidendist uurimisasutusi ja tegi ka kuriteoteate," lisas Saar.

Politseid teavitas tollane RKIK-i julgeolekujuht oma nime alt, sest avalduse tegemisel pidi ta end ID-kaardiga autentima, selgitas Saar ja kinnitas, et RKIK juurutas täiendavaid arvemenetlusi.