Riigikohus leidis, et Nikolajevi (53) süüasjas ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis annaksid alust tema kriminaalasja uueks läbivaatamiseks.

"Pettumus on selle kohta kergelt öeldud. Sisuliselt tähendab see seda, et elame ju endiselt sisuliselt ENSV-s kuivõrd Nikolajev mõisteti süüdi kriminaalmenetluse põhimõtete järgi, mis oleks pidanud jäädavalt jääma sellesse ajastusse," ütles vandeadvokaat Anti Aasmaa ERR-i uudisteportaalile.

"Minu kui advokaadi jaoks isiklikult tähendas tänane päev ka seda, et tulevikus ma enam mitte ühegi uue kriminaalasjaga tegelema ei hakka, võimatu on selles valdkonnas tegutseda kui ei usalda kohtusüsteemi, kes isiku sellisel moel kunagi süüdi on mõistnud," nentis Aasmaa.

Oktoobris taotles Aasmaa riigikohtus Nikolajevi süüasjas esitatud teistmisavalduse arutamiselt riigikohtunik Eerik Kergandbergi taandamist, kuid edutult.

Aasmaa leidis, et Nikolajevi kriminaalasja arutamiselt tuleb riigikohtunik Eerik Kerganberg taandada, kuna ta kuulus riigikohtu kriminaalkolleegiumi koosseisu, kes 2000. aasta 18. aprillil jättis muutmata Viru ringkonnakohtu otsuse Nikolajevi süüdimõistmises.

Lisaks märkis Aasamaa, et Eesti Ekspressi ajakirjaniku Janar Filippovi sulest ilumunud artiklitele "See mees ei tapnud minu ema" ja "Riigikohtunike räige vale" Nikolajevi võimalikust süüta süüdimõistmisest reageeris riigikohus omapoolse pressiteatega, milles leiti, et Nikolajevi süüditunnistamine oli seaduslik.

Aasmaa sõnul võib eeldada, et riigikohtu pressiteate koostamisel osalesid ka riigikohtu kriminaalkolleegiumis 2000. aasta 18. aprilli otsuse teinud riigikohtunikud, sealhulgas Eerik Kergandberg.

Vandeadvokaat Aasmaa hinnangul ei näiks Nikolajevi süüasja uus läbivaatamine õiglane, kui selles osaleb kohtunik, kes tegi teistmisavalduses vaidlustatud kohtuotsuse.

Riigikohus jättis taandamistaotluse rahuldamata

Taandamistaotlust ilma Kergandbergita vaaginud kohtukoosseis ehk riigikohtunikud Jüri Ilvest ja Hannes Kiris märkisid, et kohtuniku osalemine riigikohtu kriminaalkolleegiumis ei ole kriminaalmenetluse seaduse kohaselt taandumise alus sama kriminaalasja edasisel menetlemisel riigikohtus.

"Samuti on alusetu kaitsja oletus selle kohta, et 16. mai 2013. aasta pressiteate koostamisel osales riigikohtunik E. Kergandberg. Eeltoodud põhjustel ei tekita E. Kergandbergi osalemine A. Nikolajevi kaitsja teistmisavalduse läbivaatamisel kahtlusi kohtumenetluse erapooletuses ja alust tema taandamiseks ei ole," tõdesid Kergandbergi kolleegid.

Nikolajevi süüasi

Nikolajevi võimalikule süüta süüdimõistmisele viitas Eesti Ekspressi ajakirjanik Janar Filippov oma kevadel ilmunud artiklites "See mees ei tapnud minu ema!" ja Riigikohtunike räige vale".

Filippov jõudis Nikolajevi juhtumi materjale uurides järeldusele, et tõenäoliselt istub mees vangis süütult ehk tema süü kohta tõendeid tegelikult pole.

Nikolajev mõisteti eluks ajaks vangi 1998. aasta aprillis Kohtla-Järvel ühes Põhja allee korteris toimunud nelikmõrva eest.

Politsei leidis korterist Nikolajevi elukaaslase Jelena (39) ning  Alla (37), Andrei (27) ja viimaseid kuid lapseootel Tatjana (25) kuulihaavadega surnukehad.

Politsei kutsus sündmuskohale Nikolajev, kes oma korterist tapetud avastas. Nikolajevi sõnul oli ta selle korteri välja üürinud ja seda kasutas tema elukaaslane Jelena narkomüügipunktina.

Nikolajevi kinnitusel peteti politseis temalt nn puhtsüdamlik ülestunnistus välja ning kuigi kohtus loobus prokurör tema süüdistamisest, siis mõistis kohus ta siiski eluks ajaks vangi.