Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Uuring: Eesti saaks ELi satelliittehnoloogia programmidest palju kasu
Eesti ettevõtetele ja avalikule sektorile võiks Euroopa Liidu arendatavates satelliittehnoloogia programmides osalemine olulist kasu tuua, kui võimalusi tõhusalt ära kasutatakse, selgus EAS-i ja majandusministeeriumi tellitud vastavasisulisest uuringust.
GPS-i kasutamine autos on paljude jaoks igapäevane asi, kuid et navigeerimisprogramm põllutöömasinatel võib anda olulist kokkuhoidu ja tõsta saagikust, pole ehk nii üldteada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Eesti Maaülikooli teadur Jaan Kuht selgitas, et üks levinum võimalus on masinate automaatjuhtimine vastavalt ettenähtud trajektoorile, ettevalmistatud kaartidele, mis toimub võimalikult täpselt, isegi kuni 2,5 cm täpsusega.
See väldib näiteks ülekatteid väetamisel kahjurite tõrjel ning annab seega olulist kokkuhoidu. Kaugseireprogrammist on tõhus abi jäälõhkumisel. EAS-i kosmosebüroo juht Madis Võõrase sõnul on heaks näiteks on kaugseire piltide kasutamine jäälõhkujate juhtimisel. "Jää olukord külmal talvel muutub väga kiiresti ning teades, kus on rohkem jääd ja kust on mõistlik kavandada sõitu, võib jäälõhkuja kapten säästa oluliselt kütust."
Praegu kasutatakse Eestis ameeriklaste GPS navigeerimisprogrammi ja kommertssatelliidi kaugseiret. Kui Euroopa Liit käivitab oma positsioneerimis-navigeerimisprogrammi Galileo ja maa kaugseireprogrammi Copernicus, lähevad need teenused Eesti jaoks nii odavamaks kui ka kvaliteetsemaks.
Madis Võõrase kinnitusel saavad Euroopa programmid olema kvalitatiivselt tehnika viimane sõna. "Näiteks positsioneerimissüsteem Galileo võimaldab igale kasutajale positsioneerimistäpsuse neli meetrit, praegu toimiv GPSi täpsus on 20 meetrit."
Samas ei pea siis kaugseirepiltide eest enam litsentsitasu maksma.
Regio satelliitseire osakonna juhataja Priit Anton märkis, et väga kõrge lahutusega satelliidipiltide puhul jääb praegu hind 3000 euro juurde ühe pildi kohta ehk siis 5-10-ruutkilomeetrine pilt maksab 3000 eurot.
Kaugseiresüsteemi Copernicus programmi toodetavad toorandmed peaks saama tasuta kättesaadavaks tuleva aasta teises pooles. Nende kasutamiseks tuleks käivitada üleriiklik satelliidipiltide andmekogu.
Eesti Maaülikooli teadur Jaan Kuht selgitas, et üks levinum võimalus on masinate automaatjuhtimine vastavalt ettenähtud trajektoorile, ettevalmistatud kaartidele, mis toimub võimalikult täpselt, isegi kuni 2,5 cm täpsusega.
See väldib näiteks ülekatteid väetamisel kahjurite tõrjel ning annab seega olulist kokkuhoidu. Kaugseireprogrammist on tõhus abi jäälõhkumisel. EAS-i kosmosebüroo juht Madis Võõrase sõnul on heaks näiteks on kaugseire piltide kasutamine jäälõhkujate juhtimisel. "Jää olukord külmal talvel muutub väga kiiresti ning teades, kus on rohkem jääd ja kust on mõistlik kavandada sõitu, võib jäälõhkuja kapten säästa oluliselt kütust."
Praegu kasutatakse Eestis ameeriklaste GPS navigeerimisprogrammi ja kommertssatelliidi kaugseiret. Kui Euroopa Liit käivitab oma positsioneerimis-navigeerimisprogrammi Galileo ja maa kaugseireprogrammi Copernicus, lähevad need teenused Eesti jaoks nii odavamaks kui ka kvaliteetsemaks.
Madis Võõrase kinnitusel saavad Euroopa programmid olema kvalitatiivselt tehnika viimane sõna. "Näiteks positsioneerimissüsteem Galileo võimaldab igale kasutajale positsioneerimistäpsuse neli meetrit, praegu toimiv GPSi täpsus on 20 meetrit."
Samas ei pea siis kaugseirepiltide eest enam litsentsitasu maksma.
Regio satelliitseire osakonna juhataja Priit Anton märkis, et väga kõrge lahutusega satelliidipiltide puhul jääb praegu hind 3000 euro juurde ühe pildi kohta ehk siis 5-10-ruutkilomeetrine pilt maksab 3000 eurot.
Kaugseiresüsteemi Copernicus programmi toodetavad toorandmed peaks saama tasuta kättesaadavaks tuleva aasta teises pooles. Nende kasutamiseks tuleks käivitada üleriiklik satelliidipiltide andmekogu.
Toimetaja: Sven Randlaid