Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Uuring: saarlased tahavad nii püsi- kui ka parvlaevaühendust
Maanteeameti tellitud uuringust selgus, et Saaremaa elanikud ja ettevõtjad pooldavad küll silla ehitust, kuid nii, et säiliks ka hästi toimiv praamiühendus.
Saaremaale silla ehitamist ja nii saarega püsiühenduse loomist pole päevakorrast maha võetud, kuid konkreetsed sammud selle realiseerimiseks on veel lahtised, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tänasel Saaremaa püsiühenduse asjatundjate komisjoni istungil jäid kõlama kaks varianti: alustada silla planeerimisega, mis kestaks umbes kolm aastat ja lähtuvalt planeerimistulemustest umbes 2018. aastal hinnata riigi finantsvõimekust ning selle põhjal otsustada, kas minna sillaehitusprojektiga edasi või teise variandina siinkohal töö lõpetada, sest rahaliselt on projekt kallis - ligi 325 miljonit eurot. Selle raha saamisega võib tekkida raskusi.
"Kui me vaatame kogu finantseerimislahendust, siis tegelikult Saaremaa püsiühendus ei kuulu n-ö Euroopa transpordi põhivõrku, mis sisuliselt tähendab, et kui me tahame kasutada Euroopa vahendeid, siis me saame kasutada sotsiaalvaldkonnale suunatud Euroopa vahendeid, mis ei ole välistatud. Sellise projekti tekkimine eelarvesse tekitab olulisi pingeid muudes valdkondades," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Ministri hinnangul on praegu siiski kõige mõistlikum planeerimisega edasi minna.
Maanteeameti tellimusel uuriti ka Saaremaa elanikelt ja ettevõtjatelt nende suhtumist püsiühenduse arendamisse ja hinnangut parlaevaühendusele. Kokkuvõtvalt saab öelda, et saare elanikud ja ettevõtjad on püsiühenduse loomisest üldiselt huvitatud ning eelistatuim variant on see, et korraga toimivad nii parvlaevaühendus kui ka sild.
Oli ka neid, kes püsiühenduse loomist ei poolda, näiteks põhjusel, et see kaotaks saarelisuse tunde ning saare omapära võib seeläbi kaotsi minna. Samuti ei nähta silla ehitusel mõtet, kuna parvlaevaühendus on piisavalt hea ning kardetakse ka külastajate juurdevoolu saarele ning turvalisuse vähenemist.
"Uuringu tulemusi vaadates tekkis arusaam, et inimesed veel päris täpselt ei kujuta ette, mida see püsiühendus endaga kaasa toob. Vastakaid arvamusi oli hästi palju ja kindlasti tuleks inimestele anda selgemat informatsiooni, mis on plaanis, mida plaanitakse teha, kuidas kõik hakkaks välja nägema. Selles osas küll on veel suur töö teha," selgitas Eesti Uuringukeskuse analüütik Riin Hiieväli.
Tänasel Saaremaa püsiühenduse asjatundjate komisjoni istungil jäid kõlama kaks varianti: alustada silla planeerimisega, mis kestaks umbes kolm aastat ja lähtuvalt planeerimistulemustest umbes 2018. aastal hinnata riigi finantsvõimekust ning selle põhjal otsustada, kas minna sillaehitusprojektiga edasi või teise variandina siinkohal töö lõpetada, sest rahaliselt on projekt kallis - ligi 325 miljonit eurot. Selle raha saamisega võib tekkida raskusi.
"Kui me vaatame kogu finantseerimislahendust, siis tegelikult Saaremaa püsiühendus ei kuulu n-ö Euroopa transpordi põhivõrku, mis sisuliselt tähendab, et kui me tahame kasutada Euroopa vahendeid, siis me saame kasutada sotsiaalvaldkonnale suunatud Euroopa vahendeid, mis ei ole välistatud. Sellise projekti tekkimine eelarvesse tekitab olulisi pingeid muudes valdkondades," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Ministri hinnangul on praegu siiski kõige mõistlikum planeerimisega edasi minna.
Maanteeameti tellimusel uuriti ka Saaremaa elanikelt ja ettevõtjatelt nende suhtumist püsiühenduse arendamisse ja hinnangut parlaevaühendusele. Kokkuvõtvalt saab öelda, et saare elanikud ja ettevõtjad on püsiühenduse loomisest üldiselt huvitatud ning eelistatuim variant on see, et korraga toimivad nii parvlaevaühendus kui ka sild.
Oli ka neid, kes püsiühenduse loomist ei poolda, näiteks põhjusel, et see kaotaks saarelisuse tunde ning saare omapära võib seeläbi kaotsi minna. Samuti ei nähta silla ehitusel mõtet, kuna parvlaevaühendus on piisavalt hea ning kardetakse ka külastajate juurdevoolu saarele ning turvalisuse vähenemist.
"Uuringu tulemusi vaadates tekkis arusaam, et inimesed veel päris täpselt ei kujuta ette, mida see püsiühendus endaga kaasa toob. Vastakaid arvamusi oli hästi palju ja kindlasti tuleks inimestele anda selgemat informatsiooni, mis on plaanis, mida plaanitakse teha, kuidas kõik hakkaks välja nägema. Selles osas küll on veel suur töö teha," selgitas Eesti Uuringukeskuse analüütik Riin Hiieväli.
Toimetaja: Merili Nael