Raivo Hein tahab ehitada 500 miljoni euroga Saaremaa silla ({{commentsTotal}})

{{1515730680000 | amCalendar}}
Raivo Hein saates
Raivo Hein saates "Hommik Anuga" Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Ettevõtja Raivo Hein loodab riigi soosiva suhtumise korral juba 2020. aastal alustada Suurele väinale silla ehitamist, mis peaks valmima kolme aastaga ja läheb maksma kuni 500 miljonit eurot, kirjutab Saarte Hääl.

Heina plaanis on tegelikult kaks silda – teine peaks pärast seda, kui Suure väina sild toimib, hakkama ühendama Saare- ja Hiiumaad.

"Toome saared Eesti riigi juurde tagasi ning pöörame demograafilise ja majandusliku poole uuesti positiivseks," ütles Hein ajalehele.

Mis rahastamisallikatesse puutub, siis riiki ei ole plaanis tülitada ja kogu kapital peaks tulema ettevõtjatelt, Eesti ja Põhjamaade pensionifondidest ja pangalaenudest.

Praegu on projekti taga Hein ise ja Amserv grupi juhatuse esimees Raivo Kütt, kes asja aktiivselt ajavad.

Hein ütles ERR-i raadiouudistele, et viimase kolme kuu jooksul ongi nad kohtunud paljude ettevõtjatega, finantsasutuste, fondide inimestega, kes Heina sõnul tunnevad selget huvi investeerimise vastu. Aga jah-sõna ütlemine on neil raske enne, kui ei ole midagi konkreetset ette näidata. „See konkreetsus ongi see, et me oleme saanud riigilt toetuse ja õiguse seda asja teha. Siis tulevad ka investorid taha.”

Silla maksumusest rääkides märkis Hein, et varasematele uuringutele tuginedes oleks hind 400 miljonit eurot. "Aga olgem realistid ja ütleme, et see on 500 miljonit," sõnas ta.

Hein ja Kütt rääkisid Äripäeva raadiole, et silla trass oleks praeguse praamiteega paralleelne ja asuks sellest veidi põhja pool. Tegu oleks konsoolsillaga ehk klassikalise postide peal oleva sillaga, mille keskosa saab üles tõsta, et laevad saaksid alt läbi sõita.

Kuna Eestis ei jätku sellise silla ehitamiseks riistvara ja lähim koht, kust saaks ehitajaid palgata oleks Läti ja seejärel Soome, Rootsi ja Taani, tuleks korraldada ilmselt rahvusvaheline hange. Silla pikkus oleks seitse kilomeetrit ja keskosas läheb see kõrgemaks, ulatudes umbes 30 meetrini merepinnast.

Keskkonnamõju hindamine on tehtud

Silla laiuseks plaanitakse 12,5 meetrit ning seal oleks kahe sõidurea kõrval kõnnitee jalakäijatele ja jalgratturitele.

"Kui mõtleme sada aastat ette, et kunagi jõuab Eestisse hyperloop, võib tulevikus lisada ka raudteevõimaluse, aga see tõstab oluliselt hinda, mingeid kompromisse peab tegema," sõnasid ettevõtjad.

Nende sõnul on tehtud ka keskkonnamõju hindamine, mille kohaselt ei mõjuta sild oluliselt loodust ehk ei rändlinde ega hülgeid.

Heina soov on, et sild annaks tulevikus tulu kõigile. "Eesti inimestel seisab praegu pangakontodel kaheksa miljardit eurot, mis mitte midagi ei teeni. Idee on pärast silla valmimist firma börsile viia, et iga Eesti inimene sellest kasu saaks," selgitas ta.

Nagu mujal Euroopaski, oleks silla kasutamine tasuline. Silla ületamise hind tuleks Heina sõnul samas klassis, mis praegu parvlaeva eest makstakse. „Loomulikult, kui riik on huvitatud, et ka saare elanikud soodsamalt samamoodi ka üle silla, siis jätkub ka mingisugune dotatsioon saareelanikele piletite eest," ütles ta ERR-ile.

Ainsa võimaliku takistusena näeb Hein poliitilist riski ehk et asi võib katki jääda, kui projektile riiklikul tasemel toetust ei tule. “Kuu lõpus on meil sel teemal kohtumine peaministriga, loodaks sealt saada mingisuguse seisukoha, siis saab edasi minna,” sõnas ta.

Rääkides sellest, millised vastamata küsimused veel sillaga seonduvad, rääkisid Hein ja Kütt, et tee sillale peaks mandril algama kunagise Virtsu kalatööstuse territooriumilt, Muhu saarel aga praegusest sadamast põhja pool. Need on eramaad, mis tuleb välja osta ja seal võib tulla vaidlusmomente.

Möödunud aastal teenindas Saaremaa ja mandri vahel parvlaevaliiklust korraldav riigifirma Tallinna Sadam tütarfirma TS Laevad liinil 1,66 miljonit reisijat ja 0,71 miljonit sõidukit.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: