Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Eesti mäeinsener asub Serbias uut kaevandust rajama
Serbias avastati suured põlevkivivarud alles eelmise sajandi 1980. aastatel. Riigi esimest põlevkivikaevandust ehitama kutsuti Eesti mäeinsener ja kaevandusjuht Aleksandr Borovkov.
Veel sajandivahetusel kuulutas üks väga tuntud mäeinsener ja kaevandusejuht, et Eestis ei ehitata enam ühtegi põlevkivikaevandust. Läks vähem kui kümme aastat, kui selgus, et ta eksis. Vähe sellest, huvi põlevkivi kaevandamise ja kasutamise vastu on kasvanud kogu maailmas, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
1978. aastal pärast tolleaegse Leningradi Mäeinstituudi lõpetamist Eestisse tulnud Aleksandr Borovkov on olnud suure põlevkivikarjääri direktor, juhtinud maailma suurimat põlevkivikaevandust ja ehitanud Eesti kõige uuema kaevanduse. Ka ühe kaevanduse sulgemine on Borovkovi eluloos kirjas.
Ettepanek hakata ehitama Serbia esimest põlevkivikaevandust tehti Borovkovile septembris. Ettepanekuga nõustumiseks võttis ta üsna kaua aega.
Aga põlevkivi hakkab Serbias tootma Vene firma Gazpromi üks tütarettevõte. Borovkovi üks esimesi ülesandeid on uue kaevanduse töötajate leidmine. Suur osa nendest peavad olema serblased, aga spetsialiste võib otsida ka mujalt.
"Eestis on maailma suurim põlevkivialane kogemus. Mitte kuskil maailmas pole nii palju põlevkivi kaevandatud ja töödeldud kui meil. Ainus raskus on, et tehnoloogia erineb sellest, mida siin kasutatakse, sest põlevkivi on 300 meetri sügavusel ja kiht on suure kaldega. Katendi eemaldamine ja transport on hoopis teistsugune," selgitas Borovkov.
Gazprom nõudis oma kaevanduse tulevaselt juhilt nii kaevanduse ehitamise kogemust kui ka paberimajanduse tundmist ja läbirääkimisoskust ning juhtimiskogemust. Küsimusele, kas Eestis peale tema veel keegi neid tingimusi täita suudab, jättis ta vastamata. Senine tööandja, Viru Keemia Grupp meenutab Borovkovi väga hea sõnaga ja ootab teda Ojamaa kaevanduse ametlikule avamisele.
Serbia on põlevkivitööstuse seni avastamata maa. "Ja võib öelda, et ta on üks väheseid, kes kindlasti ka suudab Serbiasse ehitada tänapäevase ja efektiivse kaevanduse," märkis Ojamaa kaevanduse tootmis- ja arendusdirektor Margus Loko.
Feliks Zaitsev on Borovkovi suvilanaaber ja kauaaegne töökaaslane. "Meil kõigil on kahju, et ta ära läheb. Ta on hea inimene ja oli suurepärane direktor. Ise näete, millise kaevanduse ta ehitanud on. Temast saab ainult head rääkida," kirjeldas Zaitsev.
Homme asub Borovkov Serbia poole teele. Tema uus töökoht asub Vojvodina pealinnas Novi Sadis. See on multikultuurne ja ilus ning sõbralik linn, hoopis erinev meie põlevkivilinnadest. 2100 kilomeetri pikkune tee viib läbi seitsme riigi ja selleks kulub umbes kolm päeva.
Oma senisest hobist, jahilkäimisest, peab ta siiski loobuma, sest Vojvodinas suurulukeid ei kütita. Jänestest olevat tal aga kahju ja faasanijaht olevat lihtsalt poosetamine. Ka lemmikspordiala võrkpall pole Novi Sadis esikohal. Seal mängitakse korvpalli ja hokit ning elatakse kaasa Serbia vanimale jalgpalliklubile. Tema pere jääb Eestisse ja mees ei välista, et Serbia kogemustest on tulevikus ka Eestis kasu.
1978. aastal pärast tolleaegse Leningradi Mäeinstituudi lõpetamist Eestisse tulnud Aleksandr Borovkov on olnud suure põlevkivikarjääri direktor, juhtinud maailma suurimat põlevkivikaevandust ja ehitanud Eesti kõige uuema kaevanduse. Ka ühe kaevanduse sulgemine on Borovkovi eluloos kirjas.
Ettepanek hakata ehitama Serbia esimest põlevkivikaevandust tehti Borovkovile septembris. Ettepanekuga nõustumiseks võttis ta üsna kaua aega.
Aga põlevkivi hakkab Serbias tootma Vene firma Gazpromi üks tütarettevõte. Borovkovi üks esimesi ülesandeid on uue kaevanduse töötajate leidmine. Suur osa nendest peavad olema serblased, aga spetsialiste võib otsida ka mujalt.
"Eestis on maailma suurim põlevkivialane kogemus. Mitte kuskil maailmas pole nii palju põlevkivi kaevandatud ja töödeldud kui meil. Ainus raskus on, et tehnoloogia erineb sellest, mida siin kasutatakse, sest põlevkivi on 300 meetri sügavusel ja kiht on suure kaldega. Katendi eemaldamine ja transport on hoopis teistsugune," selgitas Borovkov.
Gazprom nõudis oma kaevanduse tulevaselt juhilt nii kaevanduse ehitamise kogemust kui ka paberimajanduse tundmist ja läbirääkimisoskust ning juhtimiskogemust. Küsimusele, kas Eestis peale tema veel keegi neid tingimusi täita suudab, jättis ta vastamata. Senine tööandja, Viru Keemia Grupp meenutab Borovkovi väga hea sõnaga ja ootab teda Ojamaa kaevanduse ametlikule avamisele.
Serbia on põlevkivitööstuse seni avastamata maa. "Ja võib öelda, et ta on üks väheseid, kes kindlasti ka suudab Serbiasse ehitada tänapäevase ja efektiivse kaevanduse," märkis Ojamaa kaevanduse tootmis- ja arendusdirektor Margus Loko.
Feliks Zaitsev on Borovkovi suvilanaaber ja kauaaegne töökaaslane. "Meil kõigil on kahju, et ta ära läheb. Ta on hea inimene ja oli suurepärane direktor. Ise näete, millise kaevanduse ta ehitanud on. Temast saab ainult head rääkida," kirjeldas Zaitsev.
Homme asub Borovkov Serbia poole teele. Tema uus töökoht asub Vojvodina pealinnas Novi Sadis. See on multikultuurne ja ilus ning sõbralik linn, hoopis erinev meie põlevkivilinnadest. 2100 kilomeetri pikkune tee viib läbi seitsme riigi ja selleks kulub umbes kolm päeva.
Oma senisest hobist, jahilkäimisest, peab ta siiski loobuma, sest Vojvodinas suurulukeid ei kütita. Jänestest olevat tal aga kahju ja faasanijaht olevat lihtsalt poosetamine. Ka lemmikspordiala võrkpall pole Novi Sadis esikohal. Seal mängitakse korvpalli ja hokit ning elatakse kaasa Serbia vanimale jalgpalliklubile. Tema pere jääb Eestisse ja mees ei välista, et Serbia kogemustest on tulevikus ka Eestis kasu.
Toimetaja: Merili Nael