Kirjandus ja raamatukogud on nüüd juba mõnda aega ühiskonna tähelepanu keskpunktis olnud. Kuigi sellest debatist on jäänud mulje, justkui oleks e-raamat ohuks paberraamatute eksistentsile, on see vastasseis kunstlik, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

E-raamat on tavalise paberraamatu elektrooniline versioon. Leheküljed, tekst või pildid nagu ikka. Füüsiliselt e-raamatut ei eksisteeri, teda ei saa riiulisse panna. Tegelikult on ta fail, mis nõuab vaid elektroonilist ruumi.

Paber - ja e-raamatu vahe ei olegi eriti suur, digiraamatul pole trükiprotsessi ja levitamine toimub digitaalselt. E-raamatu väljaandjaks on autorid ja kirjastajad. Käsikiri edastatakse digiteerimisfirmale failina, mille too viib vajalikku vormingusse ja levitab. Tundub hea ärimudelina, kord juba valmis teost saab ilma lisaressurssideta müüa piiramatult ja ümber maailma.

"Sul on märkmed käes, kui sa saadaks mulle selle faili, selle saab konverteeritud alla ühe sekundi, lähed online-portaali, laed selle üles ja võib-olla päeva jooksul saad juba hakata müüma," selgitas Eesti teenusmajanduse Koja juhatuse esimees Yrjo Ojasaar.

Trükkimise arvelt kaob kolmandik raamatu kuludest, rääkimata riskivabast tootmisest - müümata kaup ei jää lattu seisma. Alati ei kulge küll kõik nii kiiresti ja odavalt.

"Kui raamat on natuke keerulisem, seal on palju viiteid, joonealuseid märkusi, tabeleid, mingit keerulist küljendust, siis see sugugi nii lihtne ei ole ja võib võtta isegi nädala või kaks, kuni see raamat saab valmis," ütles Eesti digiraamatute keskuse sisujuht Eva Kolli.

Suurim probleem digiraamatute puhul on nõudlus. Olles Euroopas keskmiselt 4-5 protsenti, moodustab Eestis e-raamatute müük koguturust vaid 0,2-0,3 protsenti. Päris seisev Eesti turg siiski pole, tegelikult suurenes möödunud aastal  e-raamatute müük võrreldes 2011. aastaga neli korda.

"Meie müüsime 25 000 e-raamatut juba eelmisel aastal, mis on täitsa palju, ja isegi üksikud e-raamatud õnnestus müüa ligi 2000, mis on enneolematult suur tiraaž," sõnas Kolli.

Eesti keeles lugevate inimeste arv on küll väike, aga võib-olla just see peaks meid motiveerima mõtlema, kuidas levitada oma tegemisi maailma.

"Meil on digiretseptid, meil on e-riigi lahendused, aga ei ole tulnud sellist staari, et tõepoolest kuskil mujal maailmas kasutataks. Miks mitte mõelda selle projekti peale, et kõik, mida me oleme õppinud eelnevates projektides, ka sellest e-raamatust või selle tehnoloogiast võiks ju tulla Eesti edulugu," lausus Ojasaar.
 
Lugejale on e-raamat küll mugav, aga sugugi mitte odav. Paljus kujundab hinna e-raamatu 20protsendiline käibemaks, mis paberraamatul on seni veel üheksa protsenti.

Kultuuriministeeriumi nõunik kirjanduse alal Asta Trummel ütles, et suur vahe on tingitud Euroopa Liidu seadusest. "See tähendab seda, et Euroopa Liidus ei käsitleta e-raamatuid mitte raamatuna, vaid teenusena. Siin on loomulikult vaidluse küsimus, tegelikult formaat ei tohiks olla see, mis formuleerib selle, mis asi on raamat, vaid pigem ikka sisu," lisas Trummel.