Kuigi paljude maapidajate suureks nuhtluseks olevaid mutte on üritatud tõrjuda ja hävitada pidevalt - vastavaid preparaate võib leida pea kõigis suuremates poodides - avastas loomakaitse selts kaks aastat tagasi, et tegemist on olnud seadusevastase tegevusega.

Nimelt oli vara või tervise kaitseks lubatud hävitada vaid kahjurputukaid ja närilisi, mutt ei ole aga ei kahjurputukas ega kuulu näriliste seltsi, küll aga on ta putuktoiduliste seltsi liige.

Põllumajandusministeerium otsustaski uuest aastast seadust muuta, kuna leiab, et mutt oma tegevusega haljasaladel ja koduaedades ületab kahjustusläve ja seega on ühiskonna enamuse õigustatud ootus, et inimesed ei tegeleks mutitõrjel ebaseadusliku tegevusega. Seni on muttide tapmine koduaedades ja parkides loomakaitseseaduse mõistes muttide suhtes lubamatu tegu.

Jätkuvalt saab ka uuest aastast olema keelatud muttide tapmine metsas, niidul ja mujal liigiomastes elupaikades, kus nad inimesele ega tema varale kurja ei tee.

Usukombed tapamajadesse

Loomakaitseseadus muutub uuest aastast aga veel paljus muuski. Näiteks saab nii mõndagi teistmoodi olema seoses loomade religioosse tapmisega.

Eestis on kaks usuringkonda, kellele nende usulised tõekspidamised keelavad tavalisel viisil tapetud loomade liha söömise. Nendeks on Eesti Islami Kogudus, kuhu kuulub hinnanguliselt umbes 4000 inimest, ja 2000-liikmeline Eesti Juudiusu Kogudus.

Islami kogukonna järgitav koraan keelab islami kogukonnal süüa loomalt, keda pole enne surma veretustatud, pärinevat liha. Juudi kogukond järgib aga (shechita) tõekspidamisi, mis keelavad loomade uimastamise enne nende veretustamist ja mis näeb ette mitmeid erinevaid nõudeid, mida peab loomade tapmist sooritav isik täitma.

Seadusemuudatus ütleb, et kui loomade tapmiseks tahetakse kasutada erimeetodeid, näiteks ilma eelneva uimastamiseta, peavad usulised ühendused taotlema loomade religioossel eesmärgil tapmise luba. Võrreldes praeguse olukorraga on võimalik 1. jaanuarist 2013 loomi religioossel eesmärgil tappa üksnes tapamajas.

"Selline nõue on sisse viidud selleks, et oleks võimalik tagada muude nõuete järgimine loomade tapmisel. Kuna tapamajades on veterinaarjärelevalveametnik kohapeal, siis on võimalik koheselt kontrollida tapmisel hügieeninõuete järgimist ja seda, kas täidetakse põllumajandusloomade religioossel eesmärgil tapmise loal toodud nõudeid," leiab ministeerium.

Looted ja peajalgsed katseloomadeks

Katseloomade kohtlemise kohta käivad reeglid laienevad uuest aastast uudsena ka loomade loodetele ning peajalgsete klassi kuuluvatele isenditele.

"Lootevormid on lisatud katseloomade loetellu, kuna on olemas teaduslikke tõendeid selle kohta, et loote normaalse arengu viimases kolmandikus suureneb oht kogeda valu, stressi ja kannatusi, mis võib halvasti mõjuda nende edasisele arengule. Samuti on olemas teaduslikke tõendeid peajalgsete võime kohta kogeda valu, kannatusi ja stressi," selgitab põllumajandusministeerium.