"Ei, eelarvekava vastu ei ole Eestil küll mõtet olla," vastas peaminister Andrus Ansip riigikogu infotunnis küsimusele, kas Eesti kavatseb homsel ülemkogul eelarvekava vastu olla.

"On ütlematagi selge, et ka need kesised variandid, mida on Euroopa Komisjoni, eesistujamaa või ka Herman van Rompuy poolt põllumeestele pakutud, on Eesti põllumeestele märksa kasulikumad, kui praeguse olukorra jätkumine," rääkis ta.

Ansip lisas, et eelarve vetostamine ei ole Eesti põllumeeste huvides. "Küll aga on meie põllumeeste huvides otsetoetuste mahu viimine vähemalt Rumeeenia toetuste tasemele ja selle eest ma kavatsen ka ülemkogul seista," lubas ta.

Ta lisas, et eelarve vetostajaid jätkub ülemkogul ilma Eestitagi.

"Meie jaoks kõige kehvem stsenaarium on eelarves kokkuleppele ja ka poliitilisele kokkuleppele mittejõudmine, juhul kui 27 liikmesriigi vahel ei õnnestu sõlmida eelarvekokkulepet. Meie sooviksime eelarvet. Kui me ei saa eelarvet täies mahus, siis vähemalt enamuse vahel poliitilist kokkulepet, kuidas praeguse finantsperspektiivi tasemelt tulevikus aastaste eelarvetega jätkata. Aga ma olen siiski optimist, ma loodan, et me kokkuleppele uues eelarvekavas jõuame," võttis ta Eesti eesmärgid homme algaval ülemkogul kokku.

Oktoobri lõpus toimunud põllumajanduskonverentsil ähvardas IRL-i juht Urmas Reinsalu, et kui Eesti ei saa endale sobivat otsetoetuste määra, ei kiideta heaks ka Euroopa Liidu eelarveplaani.

EL-i eelarvet on vetoga ähvardanud Suurbritannia, kes on vastu igasugusele EL-iga seotud kulutuste suurenemisele. Ka Läti peaminininster Valdis Dombrovskis avaldas, et kui Euroopa Liidu pikaajaline eelarve ei ole Läti jaoks soodus, võiks kasutada vetoõigust.

Eesti on seadnud endale eelarve kõnelustel kolm eesmärki, mille saavutamise osas on saadud mitu tõsist hoopi.