Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Metlev: vene õpilased tahavad eesti keelt selgeks saada

Noorteühingu Avatud Vabariik juhatuse liikme Sergei Metlevi sõnul pingutavad vene koolide õpetajad väga, et eesti keelt selgeks saada, ning ka õpilased mõistavad üksmeelselt, et Eestis hakkama saamiseks on vaja ka heal tasemel keeleoskust.
Metlev rääkis Vikerraadio saates "Uudis +", et enamik vene koole saab üleminekuga eestikeelsele õppele edukalt hakkama.

"Mõned poliitilised jõud püüavad teemat lihtsalt üles kütta ja provotseerivad venekeelseid inimesi tänavatele tulema, koguvad allkirju," rääkis Metlev.

Kogu üleminekuarutelu on Metlevi sõnul keskendunud liialt Tallinna koolidele, kuid unustatud on Ida-Virumaa, kus probleemid on palju keerulisemad, kuna seal on eesti keele rääkijaid vähe ja lastel ega ka õpetajatel pole sageli võimalust keelt praktiseerida.

"Hetkel on olukord selline, et ainuke koht, kus tegelikult õpilased võiksid eesti keelt harjutada näiteks Narvas, on kool. Ma arvan, et ainuke võimalus on see, et sinna tõesti kaasata keele kandjaid teistest regioonidest, aga see nõuab suuri toetussummasid, sotsiaalgarantiisid, et õpetajad läheksid sinna. Ida-Virumaal on probleem väga terav ja mul on kahju, et sellest räägitakse nii vähe," nentis ta.

Metlevi hinnangul võiks eesti emakeelega õpetajaid da-Virumaale tööle meelitada näiteks "Noored kooli" programmi raames.

"Kui vaatame olukorda teistes linnades, on näha, et Narvas see võtab aastaid rohkem aega. Tartus või isegi Tallinnas eestikeelse osalise õppega gümnaasiumis on küll varsti kõik korras, on näha, et õpetajad tõesti väga pingutavad, õpivad keelt. Ja õpilased muidugi üksmeelselt saavad aru, et Eestis hakkama saamiseks on vaja omandada keel sellisel tasemel, et sa võiksid töötada selles keeles ja tegutseda, mitte ainult rääkida," sõnas Metlev.

Tema arvates väheneb lõhe siinsete venelaste ja eestlaste vahel iga aastaga tasapisi. Vene noorte keeletase tõuseb, nad loevad rohkem eesti meediat ja on eestikeelsetele allikatele avatumad. Samuti aitavad barjääre lõhkuda projektid, kus mõlemast rahvusest noored koos tegutsevad.

"See kõik mõjub väga hästi, kuna haihtuvad vanad stereotüübid. Sest mis on meil Eestis probleem - et lasteaiast kuni mõnikord ülikooli lõpuni vene ja eesti noored ei puutu kokku," märkis ta.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: