Värska käsitööline Kõivo Anne koob kangastelgedel villast vaipa. Mõnesentimeetrise mustri jupi korjamine on võtnud kolm päeva aega. Käsitsi ja looduslikust materjalist tehtud ese maksab tööstuslikult sünteetilisest lõngast toodetust tihtipeale suurusjärgu võrra rohkem, kuigi esmapilgul ei pruugi inimene neil vahet teha, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ostja ju ei tea - ta võtab esimese kättejuhtuva vöö, kuna sellel on ilus muster, aga ta ei vaata, kus ja kuidas see valmistatud on. Vähesed saavad sellest aru," rääkis Kõivo Anne.

Just selleks, et anda ostjale märku ehedast ja kvaliteetsest tootest, alustas Setomaa valdade liit ühes meistritega kvaliteedimärgi loomist ning Kõivo Anne Värska käsitööseltsist Kirävüü on kümne esimese meistri seas, kes sai selle oma kootud seto naiste käisekirjadele ning meeste püksiriidele.

Seto kästiöö kogu tegevjuht Kala Ingrit ütles, et sageli ei oska ostja hinnata, kas tegu on vana või nüüdisaegse asjaga ja seepärast antakse välja kaht tüüpi märke.

Kvaliteedimärk soosib ka kaasaegset tootearendust ning mitmed meistrid saidki tunnistuse oma toodetele, mis pole küll otsast lõpuni vanaaegsed, kuid mille loomisel on kasutatud pärimuslikke elemente.

"Ma arvan, et enda jaoks tekitab see tõesti kindlustunnet, et olen midagi väärt, mind on märgatud, tähele pandud ja teised võiksid ka siis seda tähele panna," lausus käsitööline Galina Liivago.

Tekstitili valdkonna kvaliteedimärkide andmist otsustas Seto käsitöö kogu komisjon, kus oli nii kohaliku pärimuse kui tekstiiliasjatundjaid. Kuigi esimesed kolmteist tunnistust andis kogu vaid tekstiilitoodetele, on märgi kasutust kavas laiendada ka muudele valdkondadele, nagu toidu- ja joogivalmistamine, majutus või põllumajandussaadused.