Hiiumaal polnud seni seesugust monumenti, mis oleks mälestanud Teises maailmasõjas hukkunud hiidlasi, olenemata, mis mundrit nad kandsid. Mälestusmärgi saamislugu on pikk ja algas juba kümmekond aastat tagasi. Esimene selge otsus mälestusmärgi püstitamiseks sündis 2006. aastal, kui monumendi ideekonkursi võitjaks valiti Maris ja Kadri Kerge ning Elo Liivi töö "Päevasaar", vahendas "Aktuaalne kaamera".

Monument koosneb kiviplokkidest, mis tõusevad üha kõrgemaks ja kujutavad vaataja ette kerkivaid mälestusi. "Lähed mingis mõttes nagu ajalukku tagasi ja kui sa selle nimeväljani jõuad, siis tõesti saad aru, et see ei ole lihtsalt üks kivi, kus on mingisugused tekstid, tähenduseta tekstid, vaid need on päris inimesed," selgitas mälestusmärgi autor, sisearhitekt Maris Kerge.

Mälestusmärgi valmistanud skulptor Elo Liiv ütles, et kujutatud on Toonela jõge, millel istub sõjast naasnud noor mees. "Aga tema oli see, kes tuli tagasi. Ja nüüd ta istub, enne kui ta koju läheb oma ema, oma lapse, oma naise juurde. Ta ei tea veel, mis seis kodus on," kirjeldas Liiv.

Skulptuuri teeb eluliseks ja eriliseks see, et kujutatud noore mehe modelliks oli Hiiumaal sirgunud mees, kes on samuti sõdur. "Ma arvan, et sain omalt poolt anda panuse, et hiidlased saaksid lõpuks oma mälestussamba kätte," ütles ta mälestusmärgi avamisel.

Mälestusmärk sündis tänu hiidlase Otto Mägi aastatepikkusele visale tööle ja hiidlastele on monumendil suur tähtsus. "Tähtsus on lausa meeletu, sest meil ei ole ju ühtegi oma monumenti siiamaani olnud ja nüüd lõpuks on. Seega see on Otto Mägile suur kummardus, et ta selle asja ette võttis," sõnas Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand.

Mälestusmärk läks maksma ligi 300 000 eurot. Raha koguti annetustest ning suurimaiks toetajaiks olid kultuuriministeerium ja kaitseministeerium.