Andres Pajula rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et koolikatsed võib ju ära kaotada, kuid siis tekib küsimus, kuidas komplekteerida need klassid, kuhu on rohkem tahtjaid kui kohti.

Katsete päris ära kaotamist ei pea Pajula aga õigeks. "Kui me lepime kokku, et katseid ei ole, siis peaksime selle kokku leppima ühiselt, kirjutades seadusesse sisse, et katsed on keelatud. Kui me loeme näiteks riigikogu kultuurikomisjoni protokolle, siis näeme, et katsetamine seal, kus on rohkem lapsi kui kohti, on mõistlik ja mõttekas tegevus," ütles Pajula.

"Ma arvan, et oleme selleks valmis kui ühiskond on selleks valmis, et neile määratakse see kool, mis määratakse ja neil valikuvabadust ei ole. Ma arvan, et ühiskond täna selleks valmis ei ole ja lapsevanemad selleks valmis ei ole. Meil pole mõtet võtta endale üleatamatuid ülesandeid," lisas ta.

Tema sõnul ei pea haridusamet õigeks ja põhjendatuks ka seda, et kõikides koolides oleks ühesugused katsed. Pigem võiksid koolid võtta komplekteerimise aluseks arengulehti, mille lapsed lasteaia lõpetamisel saavad.

Ta tõdes, et üks võimalus on see, et klassi komplekteerimise aluseks on vaid elukoht. "Aga kõige suurem õnnetus selle juures on see, et täna on väga lihtne rahvastikujärgset elukohta muuta. Näiteks on teada ka, et eelmistel perioodidel, kui Tallinna 21. keskkool oli veel piirkonnakool, toimus massiline sissekirjutamine teatud tühjadele elamispindadele, et laps sinna kooli saada. Täna rahvastikuregistri seadus kahjuks ei toimi ja elukoha muutmine on ääretult lihtne," selgitas Pajula.

Eliitkoolid on andekatele lastele

Kuigi paljud lapsevanemad on kurtnud, et nö eliitkoolidesse on sisseastumiskatsed väga rasked, on niisuguseid teste Andres Pajula hinnangul vaja selleks, et kuidagi sissepääsejad välja selgitada. "Mida suurem on konkurss, seda raskemad on testid, et kedagi välja selektreerida. Kui testid oleksid teistsugused ja kõigile teostatavad, siis oleks valiku tegemine sellevõrra raskem," ütles ta.

Pajula lisas aga, et lapsevanemad ei peaks kurvastama, sest eliitikoolides õppimine ei ole samuti kergete killast ning need koolid ongi andekatele lastele. "Nendes koolides on õppimise protsess hoopis teistmoodi ja see on väga palju pingelisem kui teistes koolides," märkis ta ja lisas, et laste arengud on väga erinevad ning kui mõni laps areneb jõudsalt juba 1. klassis, siis mõni teine jällegi põhikooli lõpuklassides ning saab seejärel minna ihaldatud gümnaasiumisse.

Seda, kas tänavusest uuest korrast tekkinud segadustest on midagi õppida, on Pajula sõnul veel vara rääkida. "Selge on see, et meil on plaanis teha omad järeldused siis, kui kogu möll on läbi. Me analüüsime seda korda septembris ja viime vajadusel sisse muudatused, mis kindlasti parandavad olukorda," märkis ta.