Erakonnaseadus näeb praegu ette, et kõigi parteidesse kuuluvate inimeste nimed on avalikud ning erakonnad esitavad nimekirjad kord aastas kohtute registriosakonnale.

Täna läbis riigikogus esimese lugemise eelnõu, mille järgi peaks erakonnad uutest liikmetest teada andma kord kuus. Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde põhjendas, et see korraldus aitaks vältida olukorda, kus üks inimene kuulub kahte erakonda. Tema sõnul oli selliseid inimesi aprilli seisuga 151.

Keskerakondlased aga avaldasid arvamust, et kõik erakonda kuulujad ei peakski avalikud olema.

Mailis Reps küsis, kas inimesel ei peaks olema õigus mitte teavitada ühiskonda oma maailmavaatest. "Kui oled riigikogus või volikogus, või oled otsustanud kandideerida, /.../ peaks see olema avalik. Aga kui tädi Maali soovib oma maailmavaadet jagada Reformierakonnaga, sotside või Keskerakonnaga, aga samas /.../ palub seda mitte avalikustada, kas me siis ei peaks selle inimesele selle õiguse andma," sõnas ta.

Evelyn Sepp kahtles, kas erakonnaliikmete registril on üldse mingi mõte. "Registri pidamine maksab vist üle viie miljoni krooni. Mis lisaväärtust ta meile toodab," küsis Sepp.

Sepp kinnitas, et ei näe põhjust, miks koguda registrisse tuhandeid lihtliikmeid. "Need, kes kandideerivad erinevatel valimistel, /.../ deklareerivad ju seda," sõnas ta.