Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Karujärvest on leitud hulgaliselt lennukipomme
Saaremaal ujumiskohana tuntud ja looduskaitse all olev Karujärv oli pool sajandit tagasi endise Nõukogude lennuväe harjutus polügon, nii eelmisel aastal kui ka tänavu on päästeameti demineerijad järvest leidnud kümneid ohtlikke ja lõhkemata sajakiloseid lennukipomme.
Seni arvati, et lennuvägi pommitas järve kaht saart ainult betoonpommidega, kuid leiud on selle väite ümber lükanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Siin on lõhkekehi, mis on valatud tavalisest betoonist ja on selliseid, mis on ülimalt ohtlikud," rääkis päästeameti demineerimiskeskuse pommigrupi juhataja Janek Sõnum.
Pommispetsialistid kinnitavad, et kaldast kaugel olevad lõhkekehad inimestele otsest ohtu ei kujuta.
Et praegu peab kaitsealusel Karujärvel isegi mootorpaadiga sõitmiseks olema eriluba, siis demineerijad üritavad vees mitte pauku teha ja lõhkekehad transporditakse maale.
"Tegemist on 100 kg lennukipommidega. Lõhkeainet täis. Need on ilma sütikuta ja transporditavad, sest lõhkeaine ilma sütikuta ei hakka tööle. Paraku on mingi osa ka selliseid mida transportida ei saa ja millede liigutamine võib nad plahvatama panna. Kuna see on ohtlik, siis tuleb need hävitada kohapeal," ütles Sõnum.
Eestis on need demineerijad tänavu veekogudest välja toonud 81 erinevat lõhkekeha.
"Siin on lõhkekehi, mis on valatud tavalisest betoonist ja on selliseid, mis on ülimalt ohtlikud," rääkis päästeameti demineerimiskeskuse pommigrupi juhataja Janek Sõnum.
Pommispetsialistid kinnitavad, et kaldast kaugel olevad lõhkekehad inimestele otsest ohtu ei kujuta.
Et praegu peab kaitsealusel Karujärvel isegi mootorpaadiga sõitmiseks olema eriluba, siis demineerijad üritavad vees mitte pauku teha ja lõhkekehad transporditakse maale.
"Tegemist on 100 kg lennukipommidega. Lõhkeainet täis. Need on ilma sütikuta ja transporditavad, sest lõhkeaine ilma sütikuta ei hakka tööle. Paraku on mingi osa ka selliseid mida transportida ei saa ja millede liigutamine võib nad plahvatama panna. Kuna see on ohtlik, siis tuleb need hävitada kohapeal," ütles Sõnum.
Eestis on need demineerijad tänavu veekogudest välja toonud 81 erinevat lõhkekeha.
Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim