Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Sirp lahkus ajalehtede liidust erimeelsuste tõttu
Kultuurilehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand põhjendab ajalehtede liidust väljaastumist erimeelsustega liidu põhikirja ja ajakirjanduseetika koodeksi osas.
Tarand kirjutas Sirbis, et ei lahkunud ajalehtede liidust (EALL) mitte ainult selle pärast, et vaba ja tulunduslik trükimeedia ei kõlba enam kuskile, vaid pigem tulid põhjused konkreetsetest sündmustest.
"Kõigepealt pisiseik. Oli väike vaidlus. Sirp kaevati ühe artikli asjus pressinõukogusse, kuhu saatsin ka oma versiooni toimunust ning avaldasin lehes kaebaja vastulause. Kuu aega hiljem sain pressinõukogust teate, et Sirp on tunnistatud asjas süüdi just seetõttu, et ei avaldanud vastulauset. Pärast protesti saabus veel nädal hiljem õigeksmõistev otsus. Tühja sest otsusest, aga kohus, mis langetab otsuseid asjaoludega tutvumata, pole mingi kohus," leidis ta.
Teine põhimõtteline asi tuleneb EALL-i põhikirjast, kuhu lisati sügisel 'Online-kommentaaride hea tava lepe'.
Tarandi sõnul ei tehtud Sirbile kordagi ettepanekut selle leppe väljatöötamises osalemiseks või enne otsustamist arvamuse avaldamiseks. "See näitab tähtsate liikmete suhtumist vähetähtsatesse," sõnas ta.
"Leppe punkt kaks (väljaandjate rahakoti kaitseks ju kogu lepe tehtud ongi) kuulutab, et kommentaarid 'on lugejate seisukohad ning kajastavad ühiskonnas levivaid arvamusi, mille sisu eest ajalehed ei saa vastutada'. Minu arvates on nii: ehitasid maja ja oled omanik, siis vastutad ka majas toimuva eest, teisiti ei saa," märkis Tarand.
Kolmas põhjus tuleneb Tarandi sõnul ajakirjanduseetika koodeksist, mille esimeses punktis on kirjas: "1.1. Demokraatliku ühiskonna toimimise eeltingimus on kommunikatsioonivabadus. Vaba ajakirjandus on selle tingimuse saavutamise vahend ja eeldus."
"See on loogikaülesanne, mille õigesti lahendamisel selgub, mis on kõige alus. Loomulikult ajaleht," märkis ta.
Samuti tõi Tarand välja punkti 1.5: "Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada."
"Järelikult, pärast veendumist, et avalikkusel on vaja mingit infot teada, on ajakirjandusel õigus tekitada 'põhjendamatuid kannatusi'," märkis Tarand.
"Mina sellele alla kirjutada ei saa. Ajalehtedel aga soovitan püüda eelöeldu kui uudisväärtusetu maha vaikida."
"Kõigepealt pisiseik. Oli väike vaidlus. Sirp kaevati ühe artikli asjus pressinõukogusse, kuhu saatsin ka oma versiooni toimunust ning avaldasin lehes kaebaja vastulause. Kuu aega hiljem sain pressinõukogust teate, et Sirp on tunnistatud asjas süüdi just seetõttu, et ei avaldanud vastulauset. Pärast protesti saabus veel nädal hiljem õigeksmõistev otsus. Tühja sest otsusest, aga kohus, mis langetab otsuseid asjaoludega tutvumata, pole mingi kohus," leidis ta.
Teine põhimõtteline asi tuleneb EALL-i põhikirjast, kuhu lisati sügisel 'Online-kommentaaride hea tava lepe'.
Tarandi sõnul ei tehtud Sirbile kordagi ettepanekut selle leppe väljatöötamises osalemiseks või enne otsustamist arvamuse avaldamiseks. "See näitab tähtsate liikmete suhtumist vähetähtsatesse," sõnas ta.
"Leppe punkt kaks (väljaandjate rahakoti kaitseks ju kogu lepe tehtud ongi) kuulutab, et kommentaarid 'on lugejate seisukohad ning kajastavad ühiskonnas levivaid arvamusi, mille sisu eest ajalehed ei saa vastutada'. Minu arvates on nii: ehitasid maja ja oled omanik, siis vastutad ka majas toimuva eest, teisiti ei saa," märkis Tarand.
Kolmas põhjus tuleneb Tarandi sõnul ajakirjanduseetika koodeksist, mille esimeses punktis on kirjas: "1.1. Demokraatliku ühiskonna toimimise eeltingimus on kommunikatsioonivabadus. Vaba ajakirjandus on selle tingimuse saavutamise vahend ja eeldus."
"See on loogikaülesanne, mille õigesti lahendamisel selgub, mis on kõige alus. Loomulikult ajaleht," märkis ta.
Samuti tõi Tarand välja punkti 1.5: "Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada."
"Järelikult, pärast veendumist, et avalikkusel on vaja mingit infot teada, on ajakirjandusel õigus tekitada 'põhjendamatuid kannatusi'," märkis Tarand.
"Mina sellele alla kirjutada ei saa. Ajalehtedel aga soovitan püüda eelöeldu kui uudisväärtusetu maha vaikida."
Toimetaja: Oliver Kahu