Tühjade või pooltühjade kortermajade probleem on nendes omavalitsustes, kus on tööpuudus suurem, korterite hinnad madalamad ja kust lahkuvad inimesed, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Majandusministeeriumis arvatakse, et mõistlik oleks renoveerida osa kortermaju ja kolida sinna inimesed teistest tühjadest majadest. Esialgu on tegemist siiski veel ideega.

"Iga hoone toimib nagu tervikorganism ja ei saa pidada kuidagi tehniliselt õigeks, et hoone funktsioneerib pooltühjana, kuna kortermajas ei ole võimalik kütta ühte korterit,vaid tuleb kütta tervet maja ja need tühjad korterid peab keegi kinni maksma," selgitas ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet.

Uuring näitas, et Eestis vajab lammutamist 253 ja renoveerimist 223 probleemset korterelamut ehk ühtekokku on 476 tühja või vähemalt 25% ulatuses tühja korterelamut.

Korterelamute lammutamiseks kuluks umbes 4,5 miljonit eurot. Omanikele makstav kompensatsioonisumma võiks olla 3 miljonit eurot. Seda aga juhul, kui kompensatsioon korteri kohta oleks 1000 eurot.

Probleemsete korterelamute renoveerimiseks aga kuluks 2,7 miljonit eurot. Elamu eest peab vastutama omanik, kuid kortermajade puhul on asi keerulisem, sest igal korteril on omanik. Omanikega kokkulepete saavutamine võib olla Sarmeti hinnangul keeruline.

Tema arvates ei ole kompensatsioonid korterite eest suured. "Selleks, et üldse mingi lammutamine tuleks kõne alla peavad need korteriomanikud loobuma oma omandist riigi või kohaliku omavalitsuse kasuks. Ehk kui need majad on likvideeritud, siis see maa peab jääma riigi või omavalitsuse omandisse, kes saab siis sellega toimetada oma äranägemise järgi," rääkis Sarmet.

Enim on tühjalt seisvaid maju on Valga- ja Ida-Virumaal

Ida-Virumaa linnades on tondilossideks muutunud maju väga palju. Neid on kümneid ja neid on lammutatud ka ilma igasuguste toetusteta.

Näiteks Kohtla-Järve Sompa linnaosa on praeguseks tundmatuseni muutunud. Paljud sealsed tühjaks jäänud majad lammutati juba mitu aastat tagasi. Sellele vaatamata jätkub ka väikeses Sompa linnaosas tondilosse ikka veel.

Tühjaks jäänud maju on ka maakohtades, ka Lääne-Virumaal. Üks selline on Rägavere valla keskuses Ulvis.

Juba paar aastat saab keskkonnainvesteeringute keskusest tööstus-, põllumajandus- ja endiste militaarobjektide lammutamiseks toetust. Neid objekte on olnud 72 ning kaks neist Ida-Virumaal.

Samas on lammutamine asja üks pool, teine probleem on lammutusjäätmete kasutamine, sest paljud neist on ohtlikud.

"Toome näiteks asbesti, mille käitlemisel on oma nõuded, samamoodi puitmaterjal. Võib-olla endisaegsed ehitusmaterjalid ei olnud nii põhjalikult läbiimmutatud, aga tänapäeval neid materjale käideldes tuleb arvestada keskkonnanõuetega ja näiteks mööblit niisama põletada ei tohi. Kõik need lammutusprojektid eeldavad, et on tehtud põhjalik ettevalmistustöö ja projekt, mis käsitleb ka jäätmete käitlust," selgitas KIKi Ida-Virumaa projektispetsialist Bruno Uustal.

Raha ei saa siiski kõikide tondilosside lammutamiseks. Näiteks Sompa koolimaja, mis tosin aastat tagasi maha põles, ei mahu praegu ühegi projekti nõuetesse ja nii need ahervaremed.