Siim Kiisler: inimesed võivad kooselu seadustada abielludes, kooseluseadust ei ole vaja ({{commentsTotal}})

Abielusõrmused.
Abielusõrmused. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Abielu ongi registreeritud kooselu ning kooseluseaduse eelnõu on mõeldud vaid samasooliste kooselu seadustamiseks, leiab  Siim Kiisler. Valdo Randpere on aga seisukohal, et kooselu seaduse eelnõu puudutab palju enam just praegu seadustamata vabaabieludes elavaid erisoolisi paare.

Riigikogu menetlusse jõudis täna palju vastakaid arvamusi tekitanud kooseluseaduse eelnõu ning tänases Vikerraadio "Reporteritunnis" debateerisid riigikogu liikmed Valdo Randpere (Reformierakond) ja Siim Kiisler (IRL) kooseluseaduse eelnõu poolt ja vastuargumentide üle.

Eelnõul on 40 allkirja kolmest riigikogu fraktsioonist (Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Keskerakond).

IRL-ist allakirjutanuid ei ole, kuid samas pole eelnõule allkirja andnud ka kõik koalitsioonipoliitikud.

Randpere sõnul on eelnõu mõte anda kooselule seaduslik alus, ilma et selleks peaks ametlikult abiellu astuma. Samas märkis ta, et seaduslik alus ei kohusta kedagi kooselu registreerima.

Eestis sünnib 40 protsenti lastest abieludesse. Üle 60 protsendi kooseludest ei ole seaduslikult registreeritud.

Seaduseelnõus määratletakse, et kooselu seadustamisel lähtutakse sooneutraalsusest. Sooneutraalsuse märget kommenteerides ütles Randpere, et 21. sajandil ei ole mõeldav teha seaduseelnõu, mis algaks sõnadega, et kooselu võivad seaduslikult reguleerida vaid erinevast soost inimesed.

Siim Kiisler ei ole eelnõule allkirja andnud. "Registreeritud kooselu ongi abielu ja registreerimata kooselu ongi vabaabielu," ütles Kiisler nentides, et eelnõuga soovitakse praegu seadustada homoabielusid. Inimesed võivad kooselu registreerida rahvastikuregistris ning sellisel juhul on kooselu Kiisleri sõnul tegu abieluga.

Kiisleri sõnul peaks eraldi keskenduma samasooliste kooselu registreerimisele ehk abielule. Samas tõi saatejuht Lauri Hussar välja, et mõne aja eest koguti allkirju samasooliste abielude seadustamise vastu.

Kiisleri ütles, et ei näe vahet abielu ja kooselu vahel, sest abielu ongi kooselu. Abielu asemel võiks seega tema hinnangul kasutada sõna kooselu.

Randpere aga vaidles Kiisleri mõttele vastu argumendiga, et abielule eelneb kooselu ning kooselu ei ole võimalik abieluga võrdsustada. Kooselu on tema sõnul laiem mõiste kui abielu ning selle seadustamine kaitseb pigem kooselus olevaid nõrgemaid osapooli, näiteks lapsi või kodus olevaid naisi.

Randpere sõnul juhib Kiisler tähelepanu vaid samasooliste kooselule, mis on väga väike osa ühiskonnast, samas kui 60 protsenti kooseludest on praegu registreerimata.

Õiguslikku kaitset on Randpere sõnul vaja vaid siis, kui kooselu hakkab lagunema, on probleemid koos elamise või lastega. Sellisel juhul peaks looma seadusliku aluse õiguslikuks kaitseks. Samuti puudub näiteks vabaabielus elaval inimesel partneri haiguse või surma korral õigus saada infot kaaslase tervisliku seisundi kohta.

Kui praegu vabaabielus elavad inimesed lähevad lahku, võib näiteks see pool, kes ei maksnud vara eest liisingumakset, jääda ilma kodust, samas kui kooselu jooksul panustas tema ühistesse kuludesse võrdväärselt.

Õigusliku ja juriidilise süsteemi kohustus on peegeldada ühiskonna tegelikku vajadust ja seisu. Kuna 60 protsenti koos elavatest inimestest elavad vabaabielus, seega seisavad nemad Randpere sõnul silmitsi just taoliste olukordadega.

Randpere tõi näite, et Rootsis tekivad samal aadressil teatud aja koos elavatel inimestel ka ühised kohustused laste ja muude kooseluliste aspektide osas. Eesti pole Randpere sõnul selleks veel valmis.

Mõlemad osapooled nõustusid aga võimalusega võtta eeskuju Rootsist, kus kooselu seadustamise aluseks võetakse partnerite seotus, olgu selleks elukoht, ühiselt võetud kohustused ja lapsed.

Kiisler tegi saate ettepaneku asendada sõna abielu sõnaga kooselu. Samuti pakuti saates välja seaduseelnõu nimetuseks mitteabielulise kooselu seaduseelnõu, ehkki kõik saates osalenud nõustusid, et ükskõik, kuidas seda nimetatakse, ei muuda see vastuolulise seaduse sisu.

Eesti Evangelistliku Luterliku Kiriku seisukoht

Eesti Evangelistlik Luterlik Kirik (EELK) ei toeta seda eelnõud, vahendas EELK avalike suhete spetsialist Arho Tuhkru. Häirib see, et Eestis on praegu võimalik koosleu legaliseerida nii abielu registreerides perekonnaseisuametis, kirikus või notari juures.

Kui seni pole näidatud üles huvi kooselu registreerimise vastu, siis Tuhkru ei usu, et veel üks kooselu seadustamise vorm seda soodustaks. EELK seisukoht on, et taoline eelnõu hägustab abielu piire, kuna registreeritud kooselule laiendatakse palju praegu abielule kehtivaid õigusi. EELK-l ei ole midagi samasooliste abielude vastu, kuid ei pooldata selle kooselu registreerimist, kuivõrd EELK ei pea samasooliste abielu sobivaks vormiks, milles soosida laste kasvatamist.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: