"Kaasame kliendi nõusolekul panga krediidianalüüsi populaarse sotsiaalvõrgustiku Facebooki andmed, mis räägivad kliendi finantskäitumisest palju," selgitas Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar.

"Täiendavate andmete kaasamisel taotluse analüüsimisse suureneb tulevikus klientidel tõenäosus laenu saada ning meil väheneb võimalus teha info puudumisel halbu otsuseid nii kliendile kui ka pangale," teatas Saar.

Andmekaitseinspektsioon märkis ERRile antud kommentaaris, et kogutud andmeid võib kasutada vaid konkreetse laenuotsuse langetamiseks. Neid andmeid ei tohi kasutada näiteks turunduslikel eesmärkidel.

Selleks, et Facebookist kogutud andmeid kasutada näiteks pangateenuste või -toodete pakkumiseks peab pank selleks kliendilt küsima eraldi nõusoleku.

Samuti ei ole andmekaitseinspektsiooni kohaselt pangal õigus neid andmeid edasi müüa kolmandatele osapooltele.

Taolisi juhtumeid on esinenud mujal maailmas, kus pangad või muud ettevõtted on oma kliendiandmetele tuginedes moodustanud nn anonüümseid kliendiandmete kogumeid eesmärgiga neid edasi müüa teistele ettevõtetele.

Kasutada võib ainult Facebookis avalikuks tehtud andmeid

Bigbanki juhatuse liikme, krediidivaldkonna juhi Ingo Põderi sõnul sisaldub sotsiaalmeedias üldiselt, kuid peamiselt siiski Facebookis, taotleja kohta suurel hulgal andmeid, mida praegu laenuotsuse tegemisel kasutada ei saa, sest pangal puudub andmetele juurdepääs.

Andmekaitseinspektsioonist täpsustati, et kui klient lubab ligipääsu Facebooki andmetele, võib pank kasutata üksnes neid andmeid, mille klient on teinud avalikuks.

Privaatseid andmeid ega ka kolmandate osapoolte, näiteks tutvusringkonna andmeid õigust kasutada ei ole.

Ingo Põder selgitas, et kõik andmed, mida Bigpank laenutaotlejalt küsib, on loetletud laenutaotluses ning nende kasutamiseks peab klient andma nõusoleku.

Põhjusena, miks laenutaotlejate andmeid koguda tahetakse, toob Bigbank välja täpsuse laenuotsuse langetamisel. Pangaesindajate sõnul aitavad sotsiaalvõrgustiku andmed vältida seni otsustusprotsessis ette tulevat viga.

"Näiteks saab laenu inimene, kes ei peaks laenu saama, sest tema maksevalmidus ja -distsipliin ei võimalda probleemideta laenu teenindada ning seejuures ei ole enamasti määravaks kliendi sissetulek ja kohustused, mis peavad olema nõutud tasemel niikuinii, vaid kliendi sotsiaalne taust ja varasem käitumine," selgitas Põder.

Ta lisas, et samuti on võimalik, et pank otsustab laenu mitte väljastada inimesele, kelle sotsiaal-demograafiline taust varasemal kahjustatistikal põhinedes ei pruugi olla sobilik laenu teenindamiseks.

Sellest lähtuvalt võib eeldada, et eelkõige kogub pank laenutaotlejate kohta sotsiaal-demograafilisi andmeid ehk soo, vanuse, hariduse, aga ka suhtlusringkonna, kuuluvuslike eelistuste, tarbimisharjumiste kohta.

Ingo Põder täpsustas, et tundlikke isikuandmeid nagu poliitilised või usulised eelistused pank arvesse ei võta. Küll aga kogutakse andmeid, millest on võimalik välja lugeda inimese tarbimisharjumusi, et näiteks osata näha ette, kas inimene võib sattuda makseraskustesse sõltuvalt oma kirest tarbida.