Septembri lõpus saatsid Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon, transpordikütuse ühing, maanteetranspordi liit, logistika ja ekspedeerimise assotsiatsioon nng tarneahelate juhtimise ühing rahandusministeeriumile ühispöördumise, et riik vähendaks energiakriisi mõju leevendamiseks ajutiselt kütuste maksukoormust.

Ennekõike soovivad esindusorganisatsioonid diislikütuse aktsiisi langetamist vähemalt kolmeks kuuks EL-i miinimumtasemele ehk 330 euroni tuhande liitri kohta. Praegu on diisliaktsiis 428 eurot.

Ligi teatas nüüd transpordiühingutele saadetud vastuses, et sellel aastal on kütuse hind tõusnud peamiselt pakkumisprobleemi ehk Hormuzi väinas toimuva konflikti tõttu.

"Leiame, et pakkumispoolset probleemi ei ole mõistlik ega võimalik lahendada nõudluse ergutamisega. Hinnatõus tuleneb maailmaturu hindade muutusest, mis on olnud märgatavalt suurem kui maksimaalne võimalik aktsiisikärbe. Seetõttu ei suuda riik 2026. aastal toimunud hinnatõusu kuidagi täielikult leevendada," lausus Ligi.

Ta märkis, et aktsiisimäärad ei ole sel aastal muutunud, sest 1. maiks kavandatud kütuseaktsiisi tõus jäeti ära. Füüsiliste isikute jaoks ei ole aktsiisimäärad hinda tõusnud, küll aga on käibemaks kasvanud 14 sendi võrra.

"See tähendab, et viiendiku hinnatõusust moodustab käibemaks ja ülejäänud 80 protsenti tuleneb maailmaturu hindade kasvust," sõnas rahandusminister.

Kui alandada diislikütuse aktsiisi selliselt, nagu ühispöördumises soovitati, vähendaks see aktsiisi 9,8 senti tuhande liitri kohta. Koos 24-protsendilise käibemaksuga oleks teoreetiline maksimummõju jaehinnale umbes 12,2 senti liitri kohta. Ettevõtjatele, kes saavad sisendkäibemaksu maha arvata, saaks maksimummõjuks arvestada 9,28 senti liitri kohta.

Bensiiniaktsiisi maksimaalne võimalik langetus tooks languseks kõige enam 23,2 senti liitri kohta, koos käibemaksuga 28,8 senti liitri kohta.

Ligi rõhutas aga, et langetuste puhul ei pruugi kogu maksumäära muutus lõpphinda jõuda. Lätis kehtib alates oktoobrist diislikütuse aktsiisile EL-i miinimummäär ja sealse kogemuse kohaselt jõuab kogu võimalikust mõjust lõpphinda vaid 53 protsenti.

"Eesti näitel tähendaks see, et diislikütuse aktsiisimäära viimine Euroopa Liidu miinimumini vähendaks ettevõtjate jaoks kulu diislikütusele umbes viis senti liitri kohta. Isegi kui eeldada, et tanklate hinnasõja tõttu kanduks suur osa langetusest lõpphinda, oleks mõju kõigest kuus kuni kaheksa senti liitri kohta," lausus minister.

Oktoobris maksis diislikütus Eestis esimese kahe nädala andmetel keskmiselt 2,05 eurot ja Lätis 2,10 eurot liiter, septembris oli hind Eestis 2,08 ja Lätis 2,11 eurot.

"Ehkki oktoobri andmed seda veel ei toeta, on varasema statistika põhjal tõenäoline, et Eesti ja Läti hinnaerinevus jääb nulli sendi lähedale. Hinnaeelise kadumine ei tähenda aga seda, et Eesti sõidukite tankimine kanduks Lätti. Pigem piirdub mõju sellega, et transiitveokitel ei ole sarnase hinnataseme tõttu enam selget eelistust, kas tankida Eestis või Lätis," ütles Ligi.

Selle hinnanguline mõju Eesti maksulaekumisele on miinus 300 000 eurot kuus. Hinnaeelise taastamine läheks rahandusministri sõnul igal juhul maksma mitu korda rohkem, kui on selle kadumise mõju riigi tuludele.

"Samas tuleb arvestada, et identse postihinna korral on ettevõtetel kasulikum tankida Eestis, sest siinne kõrgem käibemaksumäär tähendab madalamat maksudeta hinda. Olukorras, kus tankla postihind on kaks eurot, on Eestis käibemaksuta hind 1,61 eurot ja Lätis 1,65 eurot," selgitas Ligi.

Ta lisas, et selleks, et tankimine hakkaks Eestist Lätti üle kanduma, peaks riikidevaheline hinnavahe olema vähemalt kümme senti liitri kohta. Näiteks aastatel 2017–2019, kui Eesti ettevõtted tankisid tavapärasest enam Lätis ja Leedus, oli diislikütuse aasta keskmine hind Eestis 13–19 senti liitri kohta kõrgem kui Lätis ja Leedus.

Eesti ja Läti võistlus odavama diislikütuse hinna pärast toob Ligi sõnul lõpuks kahju mõlemale riigile, sest naabrist madalama kütusehinna saavutamine läheb maksma rohkem, kui see majanduslikult kasu toob.

Transpordi esindusorganisatsioonid tõid oma septembrikuises pöördumises välja, et diislikütus ei ole üksnes transpordis kasutatav kütus, vaid Eesti majanduse jaoks olulise tähtsusega energiakandja, mille hinnatõus mõjutab otseselt veondust, logistikat, põllumajandust, metsandust, ehitust ja tööstust ning kandub nende sektorite kaudu edasi kaupade ja teenuste hindadesse.

Nad viitasid Eesti Panga septembris avaldatud majandusprognoosile, mille kohaselt on peamine hinnatõusu kiirenemise risk juhul, kui praegused kõrged energiahinnad ei lange.

Liitude hinnangul võiks valitsus kiiresti kaaluda kaht lahendust: kas langetada diislikütuse aktsiisi ajutiselt EL-i miinimumtasemele või hinnata energiamaksutamise direktiivi alusel erandi taotlemise põhjendatust. Ka tasuks ühenduste sõnul kaaluda bensiiniaktsiisi ajutist langetamist ning analüüsida meetmete mõju riigieelarvele, ettevõtete konkurentsivõimele, tarbijahindadele ning piiriülesele tankimisele.

Ligi kinnitas, et riik ei kaalu praegu siiski ka energiamaksustamise direktiivi artikli 19 alusel erandi taotlemist, et rakendada Euroopa Liidu miinimumtasemest madalamat aktsiisimäära.

Liidud tõid välja, et kui võrrelda aktsiisimäärasid EL-i liikmesriikides, kuulub Eesti kõrgema määraga riikide hulka. Bensiiniaktsiisi järgi on Eesti 27 riigi seas kaheksandal ning diislikütuse aktsiisi järgi kümnendal kohal.