Enamik elamumajanduse arengukavas seatud eesmärkidest jäi saavutamata

Valitsus võttis vastu Eesti eluaseme valdkonna arengukava 2008-2013 täitmise lõpparuande ning majandusminister Urve Palo sõnul pidi kabinet tõdema, et suur osa või enamik seatud eesmärkidest jäi saavutamata.
"Näiteks oli riigiabiga plaanis kaardistad Eesti üürituru olukord, ehitada 6700 uut üürieluaset, alustada tühjaks jäänud tondilosside lammutamisega. See kõik jäi tegemata," ütles Palo valitsuse pressikonverentsil.
Positiivsena tõi ta välja selle, et Kredexi kaudu toetati 670 korterelamu rekonstrueerimist, kuid arengukavas püstitatud eesmärgid olid kordades suuremad. 2013. aastaks oleks tulnud rekonstrueerida 8000 elamut.
Samuti olid oluliselt suuremad vahendid ette nähtud paljulapseliste perede elamistingimuste parandamiseks. Kui tuge sai 1818 peret, siis eesmärk oli 7900.
"Tõsi on see, et arengukava koostati siis, kui majanduses oli buumiaeg. Arusaadav, et kriisi tõttu tuli korrektiive teha. Kuid see, et elamumajanduses viidi tegelikkus võrreldes eesmärkidega põhimõtteliselt nulli, pidi olema teadlik ja poliitiline otsus. Seda valdkonda lihtsalt ei peetud oluliseks," heitis Palo kivi eelmiste valitsuste kapsaaeda.
Minister rõhutas, et nüüd tuleb teemaga seda intensiivsemalt edasi minna. "See, et meie elamufond vananeb nii kiiresti - aastas ehitatakse 2000 uut eluaset, amortiseerub 6000 - tähendab, et peame hoopis kiiremini nüüd edasi liikuma."
Ta lisas, et see on ka üks põhjuseid, miks kirjutatakse üürielamute programm uuesti sisse energiamajanduse arengukavasse.
Toimetaja: Priit Luts








