"Pealtnägija": Autorollo juhtumis puudub siiani selgus, kuhu kadus kolm ja pool miljonit krooni ({{commentsTotal}})

Foto: "Pealtnägija"/ERR

"Pealtnägija" saates tulid esimest korda avalikkuse ette need inimesed, kes – kui uskuda välisminister Keit Pentus-Rosimannust – orkestreerisid lähiajaloo kõige kõrgetasemelisema ja jultunuma väljapressimise, võttes sihikule ei vähem ega rohkem kui Eesti ühe mõjukama poliitpere.

Massiivne meediarünnak, ajakirjanduslik nõiajaht, väljamõeldistele toetuv ristikäik, mille üks eesmärk oli võimalikult palju haiget teha. Selliste emotsionaalsete sõnadega kirjeldas viimaste aastate ühte enimkajastatud, nn Autorollo skandaali Reformierakonna minister Pentus-Rosimannus.

Et tõmmata Eesti viimaste aastate ühe suurima skandaali niite, kus vastas on riigi üks mõjukam poliitperekond, peab olema julgust ja raha.

Teet ja Ülle Järveküljel on mõlemat. Neile kuuluv firma Port One deklareeris viimati 30-miljonilise aastakäibe juures 800 000 eurot kasumit, mille tõttu 52-aastane Teet Järvekülg sattus sügisel ka Ekspressi dividendivõtjate edetabelis 47. kohale.

Palju rohkem kui põhitegevus on aga viimastel aastatel ažiotaaži põhjustanud Autorollo skandaal, mille tegelikud tagant tõukajad nad on. See on esimene kord, kui abikaasad enda rollist ja motiividest teleekraanil räägivad.

"Me tõesti ei punu mitte mingit intriigi. See, et me täna võib-olla siin oleme, on ka lihtsalt äkki, ma ei tea, appikarje vist on vale sõna võib-olla öelda, aga et me ei ole väljapressijad, seda ma tahan veelkord rõhutada. Me ei tee neile liiga, pigem teevad nemad meile liiga," ütles Port One juhatuse liige Ülle Järvekülg.

Seni avalikku esinemist vältinud Järveküljed nimetavad väljatuleku põhipõhjusena pettumust kriminaaluurimises. Nimelt said nemad kui kannatanud kaks nädalat tagasi esimest korda tutvuda Autorollo kriminaalasja materjalidega ja on nähtus pehmelt öelda pettunud. "Ma pean oma kohuseks seda öelda, et Eestis on võimalik orkestreerida asju, see on minu hinnang, aga nii mulle tundub," lausus Port One juhatuse liige Teet Järvekülg.

Paratamatult tekib küsimus – mis seos on Järvekülgede ootamatul avameelsuspuhangul valimistega? Just sellele viitab ka vastaspool. Nii Keit Pentus-Rosimannus kui ka Rain Rosimannus loobuvad kommentaaridest kaamera ees, kuid nimetavad süüdistusi alusetuks ning kogu teemat rohkem või vähem valimiskampaania osaks.

"Mul ei ole mingit soovi kaasa lüüa iseenda ja mu pereliikmete vastu suunatud laimukampaanias, mida miljonäriperekond Järvekülg ilmselt igavusest juba mitu aastat on korraldanud ja finantseerinud," kirjutas Rain Rosimannus "Pealtnägijale". Rosimannus lisas, et asja taga on kas isiklik või poliitiline kius või mõlemat.

"Siin pole mingit vahet, kas on Reform või Kesk või kes iganes, mulle ei meeldi pätid..." toonitas Teet Järvekülg. Ta kinnitas, et keegi poliitiline jõud ei ole neid tagant õhutanud. "Ainus jõud, mis on, on soov õiglusele ja sellele, et me saaksime anda oma panuse, et ei tehtaks selliseid pankrotiasju," märkis Teet.

Üheksa töötajaga Port One tegutseb spetsiifilises nišis, pakkudes veofirmadele krediitkaarte, millega saab tasuda Euroopa teemakse ja tankida soodsalt kütust. Just sel moel puutusid nad 2001. aastal esimest korda kokku ka firmaga Autorollo ja selle juhi Väino Pentusega. "Tugev, prestiižne ettevõte ja temaga oli alati hea koos töötada," iseloomustas Teet.

Ülle selgitas, et ta teadis juba toona, et Väino Pentus on Rain Rosimannuse äi ja tuntud poliitiku Keit Pentuse isa, kuid ei pidanud seda millekski tähelepanuväärseks. "Sellepärast, et tema tegi oma tööd, see, kes ta tütar või väimees, kes iganes on, ma absoluutselt ei..." meenutas ta. Ülle märkis, et ta toona ei teadnud, et tütrel või väimehel autofirmaga mingi kokkupuude oleks.

Et edasistest sündmustest aru saada, tuleb minna pisut detailidesse. 2008. aastal otsustas Väino Pentus oma kaasosaniku Autorollos välja osta. Selleks võttis ta Swedbankist 11 miljonit krooni laenu, millele omakorda andis 75% ulatuses garantii riiklik Kredex.

Tagantjärele on teada, et pangad tõrkusid ja laenu saamise nimel nägi vaeva Väino väimees Rain Rosimannus, keda avalikkus tunneb Reformierakonna ühe juhtfiguurina. "See laen anti sellepärast sellises ulatuses, et seal taga oli Väino Pentuse väimees," arvas Ülle.

Toona ei teadnud Järveküljed sellest ööd ega mütsi ja kõik see ilmnes alles tagantjärgi. Liiga suur laen, mis võeti keset masu, sai Autorollole saatuslikuks. 2009. aasta keskel tekkisid esimesed makseraskused, aga Port One andis pikaaegsele kliendile ajapikendust.

"Tegelikult see venis kuni aprillini 2010, sealjuures me panime korra vist märtsikuus kaardid kinni, et teine pool usuks, et meil on tõsi taga, ja siis lõplikult panime kinni 7. aprillil vist," mäletas Teet.

Ülle meenutas, et kui Väino Pentus talle viimane kord helistas, siis ta vabandas eelseisva protsessi ees, mis toimuma hakkab ja ütles, et tema ei saa enam midagi teha ja pangu nad kaardid kinni.

Aprilliks 2010 oli võlg poolteist miljonit krooni, Väino kadunud ja tema telefonil vastas keegi vaenulik võõras. Selgus, et staažikas firmajuht sattus haiglasse, kus arstid keelasid tal väidetavalt äriasju edasi ajada. Möödus mõni nädal ja Järvekülgedega võttis ühendust advokaat Siim Roode, kes teatas, et tema esindab Autorollo omanikke ning kogu asjaajamine käib nüüdsest läbi tema.

"Me läksime sinna kontorisse koos. Ja ütleme, see vastuvõtt, mis meil seal osaks sai, see oli minu jaoks väga kummaline, et üks advokaat üldse lubab endale sellist käitumist," kirjeldas Ülle.

"Sisuliselt tehti seal advokaadibüroos teile siis ettepanek osaleda skeemis firma tühjaks kantida?" uuris ajakirjanik.

"Jah, selle mõte oli see, et viia kõik likviidsed varad, see tähendab liisingust vabad varad, välja tütarettevõttesse ja selle kaudu siis teha kõik need varad võlausaldajatele kättesaamatuks. See oli selge kantimisettepanek ja me ei olnud sellega nõus. Meie vastus oli, et palun makske meile raha ära ja lähme laiali," rääkis Teet.

Keerulisi skeeme detailselt ümber jutustamata tehtigi Autorollo lõpuks varatuks, lasti pankrotti ja hiljem ka Väino Pentus eraisikuna takkapihta. Võlausaldajad jäid pika ninaga. On see märk skeemi osavusest või millestki muust, aga huvitaval kombel tõstsid professionaalsed krediidiasutused, kes olid tegelikult afääri suurimad kahjukannatajad, käed püsti ja loobusid raha taga ajamisest.

Kujunes nii, et alles suuruselt kolmas võlausaldaja Port One ostis kõigi teiste nõuded kokku, et pankrot ei raugeks.

"Meie jaoks on küsimus pankrotis ja protseduurides, mida kasutati, et seda ettevõtet tühjendada ja kuidas seda tehti. See, et nad on mõjuvõimsad või mõjuvõimas perekond, see ei mängi üldse rolli," põhjendas Teet.

Keit Pentus on korduvalt öelnud, et tema ainus "süü" kogu õnnetus loos seisneb selles, et ta on oma isa tütar. Kui paljudel on mulje, et tütar ja väimees aitasid kimpus haiget isa ja selle käigus likvideeriti firma võtetega, mis pole küll võib-olla ilusad, ent mille sarnaseid on kasutanud ka tuhanded teised, siis Järveküljed ning nende abilised tegid kõvasti detektiivitööd ja väidavad, et Keit ja Rain on supis sees palju sügavamalt.

Teet tõi välja, et olemas on paljude inimeste tunnistused, kes on asjaosalised olnud, näiteks autojuhid, endised juhatuse liikmed. "See on tegelikult nii must valgel praegu, et mis seal tehtud on, et ma arvan, et inimesed saavad aru, et inimesed ei ole rumalad," ütles Ülle.

Seetõttu pandi 2012. aastal kokku tsiviilhagi, milles nõuti tütrelt, väimehelt ja advokaadilt kokku ligi 580 000 eurot. Sisuliselt väideti, et lugupeetavad, sh parlamendis ja ministritoolil istunud inimesed, mässasid samal ajal musta rahaga, käitusid nagu varidirektorid ja lõpuks tellisid Autorollo "kotti" laskmise advokaat Roodelt.

Vanahärra Väino jäeti hagist välja, sest temalt kui pankrotis isikult polnuks niikuinii midagi võtta. Info ennekuulmatust hagist prominentide vastu tilkus või tilgutati pressi ja puhkes torm. Esimesena sai toonasel keskkonnaministril sabast kinni Äripäev ja küsis, kas teab midagi hagist ja Autorollost.

Keit Pentus-Rosimannus kinnitas 2012. aastal Äripäevale antud intervjuus, et tegu on tema isale kuulunud ettevõttega, mis ilmselt 2010 võõrandati ning ta ei ole olnud firmaga aastatel 2010-2011 seotud.

"Need esimesed intervjuud, mis temaga tehti, tütar ei tea mitte midagi, ta eitas absoluutselt kõike. Mina arvan, et mina oleksin uhke, kui mina oleks läinud oma isale appi, ma oleks rääkinud sellest nii, nagu asjad olid, mitte tagasi ajanud seda. Ta kindlasti läkski appi, aga mida tegema?" arutles Ülle.

Ajapikku lisandus skandaalseid väiteid. Näiteks, et Autorollo kassast võeti aastaid mustalt sularaha, mis kadus teadmata suunas. "Igapäevaselt, kui oli võimalik, oli sealt 50 000 krooni välja võetud," ütles Teet.

Väljavõtetest paistab, kuidas Autorollo arvelt võeti ajavahemikul 2008 sügis kuni 2010 kevad sadu kordi 10 000 krooni kaupa raha, päevas keskeltläbi kolm kuni viis korda, kusjuures enamasti Pirita ja Viimsi sularahaautomaatidest. Asi oli seda kahtlasem, et see oli sama aeg, kui firma ei suutnud teisi arveid enam maksta.

Kui algul tunnistas Väino Pentus, et andis firmast võetud sularaha tütrele Viimsis asuva maja laenumaksete tasumiseks, siis kui Keit seda ajakirjanduses kategooriliselt eitas, muutis isa ütlusi.

"Nad lihtsalt valetavad," on Ülle kindel.

"Seda on kolm ja pool miljonit krooni. Mina ütlen, et kui seda raha poleks välja võetud iga päev, siis ei oleks see ettevõte pikali kukkunud isegi selles seisus, mis ta oli," toonitas Teet.

Hoolimata mitmetest kahtlastest detailidest, nagu tema e-postist saadetud Autorolloga seotud kirjad või riigikogu võrgust tehtud Autorollo ülekanded, on Keit Pentus-Rosimannus järjekindlalt raiunud, et ei omanud mingit seost ettevõtte sisulise tegevusega. Maksimaalselt vahendas tütar isa palvel tema haiglasoleku ajal infot. Kõik vastupidised väited ristis ta väljapressimiseks.

"Käib selline üsna inetuks kiskuv ajalehe vahendusel ähvardamine, kus siis ajalehest ma loen, et ähvardatakse mind 500 000 nõudega seoses millegagi, millega mul seost ei ole. Siis samaaegselt erinevad nn vahendajad, kes soovitavad tungivalt mõni kompromissettepanek teha, mis oleks nendele väljapressijatele vastuvõetav, mida nad saaks vastu võtta, siis ma ei oska seda kuidagi teistmoodi nimetada lihtsalt," kommenteeris Keit Petnus-Rosimannus "Aktuaalsele kaamerale" 2012. aasta 17. detsembril.

Ülle pakkus, et minister räägibki nii kaua sama juttu, kuni ta hakkab seda ise ka uskuma, et Järveküljed on väljapressijad. "Vot see on laim," kinnitas ta ja toonitas, et mitte nemad ei laimanud, vaid Pentus-Rosimannus laimas.

Rain Rosimannus 7. aprillil 2014 Äripäevale keeldus kommentaare jagamast. "Palun austage seda, et selliseid asju otsustab Eesti vabariigis kohus," teatas ta ajakirjanikele.

"Tänase otsusega Autorollo kohtuasjas rahuldati osaliselt hagi Reformierakonna poliitiku Rain Rosimannuse ja advokaat Siim Roode vastu, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse suhtes jäi hagi täielikult rahuldamata," vahendas kohtuotsust 27. juunil "Aktuaalne kaamera".

Pärast aasta kestnud protsessi mõisteti Keit Pentus-Rosimannus tsiviilkohtus kõigis punktides õigeks. Tema abikaasa jäi mitmes punktis süüdi, kuid nimetab otsust absurdseks ja kaebas edasi. Paralleelselt käis aga ka kriminaaluurimine, mille materjali tutvustati kaks nädalat tagasi esimest korda kannatanutele. Kahtlusaluseks on tunnistatud ainult Siim Roode ja Väino Pentus.

"Keidu rolli ei ole siin mitte mingisugust. Tema käis mind iga päev haiglas vaatamas, aga Rain Rosimannuse käest olen ma lihtsalt nõu küsinud, sest ma arvan, et ta on ikka targem inimene kui mina," kommenteeris juhtunut 7. aprillil Äripäevale pankrotis ettevõtja Väino Pentus.

"Me nägime seda, et prokuratuur on teinud seda, mida me kartsime või mille eest meid hoiatati - Itaalia uurimist," märkisid Järveküljed.

Näiteks Keit Pentus-Rosimannus kutsuti prokuratuuri tunnistusi andma alles 9. septembril 2014, kus ta keeldus tunnistusi andmast, sest tema isa on kahtlusalune. Rain Rosimannus jõudis prokuratuuri 30. septembril 2014, kus ta samuti keeldus tunnistustest, sest tema äi on kahtlusalune. See kõik oli alles kaks aastat pärast kriminaalasja algust.

"Ja teiseks, ma näen, et selle uurimisega pole üldse uuritud, kuhu tegelikult kadus see raha, kuhu kadus sularaha kolm ja pool miljonit, mida iga päev välja viidi," rõhutas Teet.

Lisaks torkab silma üllatav detail: prokurör Dmitri Teplõhh, kes omal ajal kriminaalasja algatas, on nüüd advokaat ja Väino Pentuse kaitsja. Järveküljed tunnistasid, et see on kummaline, uskumatu ja hämmastav. "Tal on tinglikult ligipääs oma eelneva töökoha kaudu nendele andmetele, uurimisele ja ka finessidele, mis tundub, et selles asjas on otsustavamaks saamas," lisasid nad.

Ka riigiprokuratuur ei pea õigeks poolelioleva menetluse osas teleekraanil väidelda, aga kinnitab "Pealtnägijale", et arvestades kõrgendatud avalikku huvi, pühendatakse Autorollo kaasusele eriline tähelepanu ning mingit haltuurat ei saa sündida. Mis puudutab prokuröri rollimuutust, siis sellel polevat mingit sisulist tähtsust, sest Teplõhh puutus prokurörina looga kokku minimaalselt ja ka advokaadina esindab Väino Pentust peamiselt tsiviilküsimustes.

"Tegelikult on ju juba tsiviilkohtus ikkagi osaliselt süüdi mõistetud nad ja ka selles kriminaalasjas esitatakse ju kahtlustus Väino Pentusele, Siim Roodele," rääkis Teet.

"Miks te tahate vägisi sinna ikkagi tõmmata kuulsaid poliitikuid?" küsis temalt ajakirjanik.

"Tegelikult ma ei taha vägisi tõmmata, ma tahaks, et asja tagamaad avatakse," vastas Teet. "Seal on ka teised inimesed selle asja sees olnud," lisas Rosimannuseid silmas pidanud Ülle.

Kas kõik on ikka nagu pealtnäha paistab? Rain Rosimannus viitab siiski poliitilisele tellimusele. Tema sõnul Teet Järvekülg, kes on ka ise maksuameti hambus olnud, "soovib Savisaare ihuadvokaadibüroo Lextal kaasabil käimasolevas tsiviilasjas jätkuvalt mind ja minu peret terroriseerida ning alusetult raha välja pressida." Seda enam, et juhuslikult on Keit Pentus neil valimistel Savisaare vastaskandidaat samas valimisringkonnas!

"Mina isiklikult olin Reformi valija enne, ma valisin Reformierakonda ja see asi nüüd poliitiliseks keerata ja rääkida üldse Keskerakonnast, see on täielikult utoopia," kommenteeris Ülle.

"Aga võib-olla siis teil endal tagumik kärssab lihtsalt rahaliselt, et see on teile elu ja surma küsimus, see summa ikkagi välja pigistada kelleltki?" päris ajakirjanik.

"Ei, no see on selge, et meile läheb see asi maksma igal juhul rohkem kui me loodame täna sealt tagasi saada..." tõdes Teet ja lisas, et kulud kohtuprotsessile kujunevad ilmselt suuremaks kui võlg Autorollole ning on täiesti selge, et nad on miinuses. "Ja miks me pole seda lõpetanud, sellepärast, et me ei saa seda lihtsalt lõpetada, sellepärast, et me teame, et me ajame õiget asja. Et me ei valeta mitte midagi, meil ei ole midagi varjata, me oleme teinud kõik asjad ausalt ja me ei lõpetagi, me ei lõpeta enne, kui see asi on lõpule viidud," lisas Ülle.

"Veel kord – miks me sellest rääkisime nüüd, loetud päevad enne valimisi? See tekitas ka toimetuses elava arutelu. "Pealtnägijale" kleebitakse külge Keskerakonda vaenava õukonnameedia silti. Selle loo eetrisse andmine just praegu on üks võimalus näidata, et kui ikka on ainest, ei hoia me kellegi kohalt suud kinni," lisas loo autor lõpetuseks.

Toimetaja: Liis Velsker



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: