Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Euroopa Liit investeerib Eesti-taoliste energiasaarte kaotamiseks üle triljoni euro

{{1424884213000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Euroopa Komisjon esitles energialiidu strateegiat, mille eesmärk on energiaturu ümberkorraldamine nii, et kaoksid nn energiasaared ja tagatud oleks mitmekesisem pakkumine. Aastaks 2020 plaanitakse Euroopa Liidu energiasektorisse investeerida üle triljoni euro.

Suurte sõnadega täna Euroopa Komisjoni pressisaalis ei koonerdatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Käivitame kõige kaugeleulatuvama Euroopa energiaprojekti alates söe- ja teraseühenduse loomisest," ütles energialiidu eest vastutav komisjoni asepresident Maroš Šefčovič.

Aastaks 2020 investeeritakse Euroopa Liidu energiasektorisse üle triljoni euro, mis peaks fragmenteeritud energiaturu muutma tõeliseks energialiiduks ja kaotama senised energiasaared nagu on nappide välisühenduste tõttu nimetatud Balti riike ja Soomet.

Gazpromi monopoli murdmiseks on kavas arendada suhteid Aserbaidžaani ja Türkmenistaniga, samuti panustada LNG terminalide võrgustiku väljaehitamisse.

"Loome üleeuroopalise LNG strateegia, et muuta gaasi tarnimise Euroopasse lihtsamaks ja soodsamaks. Samuti haarame initsiatiivi, et arendada regionaalset koostööd väljaspool EL-i asuvate riikidega Kagu-Euroopas ja töötame väsimatult energiaühenduste ja pakkujate mitmekesistamise nimel," kõneles Euroopa Komisjoni energialiidu asepresident Maroš Šefcovic.

Komisjon tahaks edaspidi olla laua taga. kui riigid omavahel energialepinguid sõlmivad.

"Nõuanded Euroopa Komisjonilt oleksid väga kasulikud, saaksime öelda, milles räägitakse läbi teiste ettevõtete ja partneritega, milliseid parameetreid arvestatakse, kas meid surutakse ebasoodsatesse positsioonidesse," selgitas Maroš Šefcovic.

Energeetikaanalüütik Fabio Genoese märkis, et kuigi enamikes pealinnades ei taheta komisjoni näiteks gaasilepingute sõlmimisel ligi lasta, võiksid Ida-Euroopa riigid sellest võita.

"Balti riigid, aga ka Poola, Ungari, Tšehhi, kes maksavad Gazpromi gaasi eest rohkem, siis grupeerumine oleks loogiline. Kui mõelda uute gaasitarnijate meelitamise peale väljaspool EL-i, näiteks põhja-lõuna koridori kaudu, peab kokku saama korraliku mahu," hindas CEPS analüütik Fabio Genoese.

Selle asemel, et nimetada konkreetseid algatusi ja kuupäevi, soovis komisjon tänase strateegia esitlusega mõista anda, et loobub senisest energiapoliitikast ja hakkab valdkonda jõulisemalt koordineerima, ütles Genoese.

"Hetkel tähendab energiapoliitika seda, et 28 liikmesriiki tegutsevad koordineerimata. Komisjon ütleb selgelt, et see ei saa jätkuda," märkis ta.

Iroonilisel kombel puudusid täna komisjoni esitletud energialiidu kaardil algatusest põhilised kasusaajad - Balti riigid ja Soome. Ilmselt oli tegu apsakaga.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: