Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini märkis Paetile saadetud vastuses, et EL-i ja üksikute liikmesriikide vaatlejastaatusel Arktika Nõukogus on vastastikku tugevdav mõju.

"Vaatlejastaatus tugevdab Euroopa riikide rolli Arktika Nõukogus, näiteks teadusuuringute valdkonnas, ning muudab nende panuse veelgi ühtsemaks ja asjakohasemaks," ütles ta vastates Paeti küsimusele, millise hinnangu annab Mogherini taotlustele, mille EL-i liikmesriigid on eraldi esitanud Arktika Nõukogus vaatlejaks saamiseks.

Euroopa Liidu kõrge esindaja Federica Mogherini vastas Paetile, et viimasel Arktika Nõukogu ministrite kohtumisel Kirunas 2013. aasta mais lükati EL-ile alalise vaatlejastaatuse andmine edasi kuni Kanada ja EL-i vaheliste erimeelsuste lahendamiseni.

Mogherini täpsustas, et seniks on EL-il võimaldatud osaleda Arktika Nõukogus vaatlejana ajutiselt.

"Kanada tühistas 2014. aasta septembris oma vastuväited EL-ile Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse andmisele ning seetõttu peaks Kiruna otsus EL-i vaatlejastaatuse kohta peagi täiel määral jõustuma," ütles Mogherini oma kirjas.

Samuti ütles Mogherini, et praegu on Arktika Nõukogus vaatlejastaatus juba seitsmel ELi liikmesriigil: Itaalial, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolal, Hollandil, Hispaanial ja Ühendkuningriigil.

"Et teha kindlaks taotleja üldine sobivus Arktika Nõukogu tegevuse vaatlejana, võtab nõukogu arvesse, millisel määral täidab taotleja mitmesuguseid kriteeriume, näiteks kas tal on huvi Arktika vastu ja kas tal on Arktika Nõukogu tööga seotud teadmised," lisas ta.

Urmas Paet ütles, et Eesti on lähim Arktikale olev riik, mis pole Arktika Nõukogus. "Seegi on üks argument vaatlejastaatuse taotlemiseks," leidis ta.