Delfi kaotas netikommentaaride kohtusaaga lõplikult
Euroopa inimõiguste kohtu suurkogu jättis rahuldamata Delfi kaebuse netikommentaaride vaidluses Eesti riigiga.
17-liikmeline suurkoda vaatas taas läbi kaebuse, milles Euroopa inimõiguste kohtu seitsmeliikmeline koda oli mullu teinud samuti otsuse Delfi kahjuks. Enam edasi kaevata pole tänast otsust võimalik.
Netikommentaaride vaidlus sai tegelikult alguse 2006. aastal, kui laevaärimees Vljatšeslav Leedo kohta kirjutati Delfis ilmunud artikli juurde 20 au teotavat kommentaari. Leedo kaebas Delfi kohtusse ja võitis.
Pärast kaotust Eesti kõigis kohtuastmetes pöördus Delfi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Delfi leidis, et kui nemad vastutavad oma portaalis ilmunud au teotavate kommentaaride eest, siis see on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine.
10. oktoobril 2013. aastal tuli kohtust otsus, et nii see ei ole. Seejärel otsustaski Delfi kasutada viimast võimalust ja pöördus Euroopa inimõiguste kohtu suurkoja poole.
Maris Kuurberg, kes oli Eesti riigi poolne esindaja, ütles ERR-i raadiouudistele, et tänase lõpliku kohtuotsusega loeti Delfi vastutavaks ning seda peeti õiglaseks lahenduseks.
"Selle põhjuseks on see, et kõik riigid peavad tagama kahe õiguse võrdse tasakaalu. Õiguse sõnavabadusele ja õigus eraelu kaitsele. Viimane tähendab seda, et kui isiku au on teotatud, peab tal olema õigus saada heastust selle eest," selgitas ta.
"Antud juhul olnuks anonüümsete kommentaaride vastu minek ebaproportsionaalselt raske selle isiku jaoks [Leedo], kelle au oli teotatud. Nendel asjaoludel, nagu Delfi portaal 2006. aastal toimis, oli kohtu arvates õigustatud, et väljaanne vastutab kommentaaride eest," lisas Kuurberg.
Soonvald: otsus mõjutab kõiki
Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald ütles, et kohtuotsuse üldine osa loeti ette paari minutiga ning otsuse põhjendustega tutvumine võtab aega. Küll aga märkis ta, et 17 kohtunikust oli hagi rahuldamise vastu 15 ning poolt oli 2 kohtunikku.
"Kui Delfi ja ka teised portaalipidajad on lähtunud sellest, et kui keegi kirjutab inetult, halvasti või kedagi ründavalt, siis inimene peab ise vastutama. Nüüd on inimõiguste kohus määranud ära selle, et väga äärmuslike ja vägivallale kutsuvate kommentaaride eest peab vastutama portaali pidaja," võttis ta kohtuotsuse mõju kokku.
Erinevad kohtuastmed on leidnud, et sõltumata sellest, millises vormis ajakirjandust tehakse, kaasneb sõnavabadusega igal juhul sellega samaväärne põhiseadusest tulenev kohustus austada teiste isikute õigusi.
Au teotavad ja solvavad kommentaarid on ühtviisi keelatud trükiajakirjanduses ja ka internetis. Samas ei ole kohtuasja raames räägitud ei kommentaariumide sulgemisest ega anonüümsete kommentaaride keelamisest.
Grand Chamber judgment Delfi AS v. Estonia - liability of Internet news portal for offensi - 16/06/2015 http://t.co/0LjtC0zO2l #echr
— ECHR Press (@ECHR_Press) June 16, 2015
Toimetaja: Priit Luts