Nõmper: portaalipidaja peab õelate kommentaaride vastu ka tegudega võitlema ({{commentsTotal}})

{{1538400840000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Portaalid ei vabane vastutusest õelate anonüümsete kommentaaride eest pelgalt selle sätestamisega kasutustingimustes, vaid peavad seda ka tegudega näitama, ütles intellektuaalomandi asjatundja, Ellex-Raidla advokaadibüroo juhtivpartner Ants Nõmper. Näitelja Marika Korolevi kohtuasjaga tähelepanu alla sattunud Perekooli foorumi teatel ongi nad modereerimist üha karmistanud.

Esmaspäevane Eesti Päevaleht kirjutas, kuidas näitleja Marika Korolev kaebas teda ämmaemandate ühingu portaalis Perekool mõnitanud anonüümsed kommentaatorid kohtusse ja võitis.

Asjaolu, et Perekoolist leiab ohtralt õelaid kommentaare, on aastate jooksul korduvalt meedias käsitletud, kuid samas sätestab portaal oma kasutajatingimustes, et nad ei vastuta foorumipostituste sisu, foorumis avaldatava info tõelevastavuse või seaduslikkuse ega ka portaali kasutajate ebasobiva või seadusevastase käitumise eest. 

Ants Nõmper, kes esindas ärimees Vjatšeslav Leedot kohtuasjas Delfi vastu, rääkis ERR-ile, et ainult kasutustingimuste kaudu portaalid end vastutusest vabaks teha ei saa.

"Nagu ikka, on see asi juuras natuke keeruline. Delfi kaasus on olemas ja Delfi ju maksis, tingimused olid samasugused. Neil oli samuti kirjas, et ei tohi pahasti öelda ning et Delfi ei kontrolli ega vastuta, aga see polnud piisav. Ja miks: sõnad ja teod peavad kokku minema. Ei piisa, et sa lihtsalt kirja paned, peab olema ka mingi elementaarne kontroll selle üle, et sinu kehtestatud reeglitest kinni peetakse," selgitas ta.

Portaalipidaja saab vastutust tegudega väljendada näiteks moderaatori palkamisega, kes ilmselgelt ebaseaduslikule tegevusele piiri paneb, või kasutama selleks mõeldud programme. Tulevikus võiks sisu kontrollimine olla Nõmperi sõnul ka näiteks tehisintellekti töö.

"Aga kui on massiliselt [õelaid kommentaare] ja sa ütled, et panin kasutustingimustesse, et nad ei tohi seda teha, siis see ei vabasta vastutusest," tõdes vandeadvokaat.

Tema hinnangul on niinimetatud peavoolumeedias kommenteerimise osas asi aastatetagusega võrreldes palju paremaks muutunud, sest tekkinud on moderaatorid või muud mehhanismid või pole kommentaatorite osakaal üldse enam nii suur. Inimesed tahavad aga kuskil auru välja lasta ning anonüümsed kommentaarid on kolinud sektoripõhistele veebilehtedele.

Perekool: modereerime üha karmimalt

Eesti Ämmaemandate Ühingu peetava Perekooli kasutustingimustes on kirjas, et neil tegeldakse ka modereerimisega. Moderaatorid annavad endast parima, et hoida foorumit korras ning tagada reeglite järgimine ning rikkumistele reageerimine.

Perekooli foorumi tegevuste koordinaator Indrek Kornel ütles, et Marika Korolevi juhtum on paari aasta tagune teema ning praeguseks on portaal päris palju teinud, et midagi niisugust enam ei juhtuks, ning modereerimine on läinud palju karmimaks.

"Kui ka kasutajate tagasisidet vaadata, siis väga palju lahkuvad, sest ei saa üksteist nii vabalt sõimata," tõdes ta. "Meil on plaanis neid kraane veel rohkem kinni keerata."

Kornel lisas, et sel aastal palkas Perekool inimese, kes tegeleb spetsiaalselt foorumi modereerimisega. Modereerimispõhimõtted on samuti täiesti ümber tehtud ning kasutusele võetud ka funktsioon, mille kaudu kasutajad saavad ebasobivast sisust teada anda.

"Kuus tuleb meil hetkel 400-500 teadet kasutajatelt selliste kommentaareide kohta ja see number järjest suureneb," sõnas ta.

Korneli sõnul on arusaam, et Perekool on täiesti anonüümne keskkond, müüt. Tegelikult on aga igal kommentaatoril olemas kasutajakonto, kus on olemas ka nende e-mail ja muud andmed, näiteks IP-aadress, mille alt nad on kommenteerinud.

"See pole anonüümne platvorm, lihtsalt iga kasutaja ei näe seda kasutajanime, mille alt kommenteeriti, aga meile ja moderaatoritele on see kõik näha," rõhutas ta.

Karmen Turk: portaalide vastutuse kohta liiguvad valearusaamad

Interneti- ja ajakirjandusvabaduse teemadega tegelev ja Delfi portaali Euroopa inimõiguste kohtus esindanud vandeadvokaat Karmen Turk ütles "Aktuaalsele kaamerale", et taolistes kaasustes on portaalide enda vastutuse kohta liikumas palju valearusaame.

"Tegelikult Euroopa inimõiguste kohtu suurkoda otsustas ju Delfi kohta käiva lahendi Delfi vs Eesti. See otsus on väga selge kahes asjas, mis ütleb, et üldine sisu, ükskõik kui õigusvastane see on - kas ta on laimav, kellegi au teotav, seal võib olla ebaõigeid faktiväiteid näiteks Perekooli näitel "Kägude" poolt avaldatud -, siis portaal ei vastuta, kui ta täidab teatud hoolsustingimused. Näiteks ta võimaldab teatada, et tegemist on ebaõige sisuga ja seejärel portaal võtab selle maha. Sellisel juhul portaalil vastutus puudub. Jah, inimõiguste kohus ütles, et teatud erandid on olemas. Vihakõne näiteks," selgitas Turk.

"Tõepoolest, niimoodi nagu see kaasus lahendati, nii ongi kõige õigem, sest igaüks meist vastutab selle eest, mida ta ütleb. Ei saa eeldada, et eksisteerib mingi teine keha, teine isik, kes võtab vastutuse selle eest, mida mina ütlen," lisas ta.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: