Kiviõli ilmus Eesti kaardile 1922. aastal, kui kohalikus õlivabrikus põlevkivist õli ajama hakati. Töölisasula kasvas ja 1946. aastal sai Kiviõlist linn. Peagi elas seal kolmteist tuhat inimest, kellest tänaseks on alles jäänud vaid napp kuus tuhat ning palju tühje ja varisemisohtlikke hooneid, mille lammutamise linnavalitsus nüüd tõsiselt ette on nüüd võtnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Need tondilossid on väga ohtlikud. Me käime seal kustutamas ja need majad kujutavad seetõttu meie elanikele ohtu. See on küll väga hea tegu, kui need likvideeritakse," arvas Kiviõli päästekomando pealik Andres Tartu.

Tartu sõnul on nende majade kustutamine kujunenud komandole rutiinseks tööks ja mõnikord on sinna ühe öö jooksul ka kuus-seitse väljakutset. Ohtlikud on need majad ka lastele, kes sinna mängima kipuvad.

"Moodustasime väga laiapõhjalise töörühma selleks, et mingil konkreetsel aegteljel, esialgu siis vabariigi sajandaks aastapäevaks püüda meie linnaruum nende tondilosside poolest korda teha. Kahjuks on neid meie linnaruumis palju," tõdes Kiviõli linnapea Nikolai Vojeikin.

Ühe kortermaja maatasa tegemine maksab Kiviõlis umbes 30 000 eurot. Kunagisest paarist tosinast üleliigsest majast on praeguseks oma järjekorda ootamas veel kümmekond hoonet.