Ministeerium: pagulasorbude lapsendamisele on paremaid alternatiive ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Islamimaadest pärit alaealist lapsendada on peaaegu võimatu, kuid välismaalt pärit lapsi on siin võimalik ka muul viisil üles kasvatada, selgitas sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo.

Hiljuti käis Varro Vooglaid saates "Vabariigi kodanikud" välja idee, mille kohaselt võiks Eesti senise pagulaste vastuvõtmise plaani asemel vastu võtta orbusid ja paigutada nad elama Eesti peredesse. See ettepanek on leidnud laialdast vastukaja.

Signe Riisalo rääkis "Terevisioonis", et kui me räägime lapsendamisest islamiusulisest riigist, siis islam ei tunnista lapsendamist kui sellist, küll aga aktsepteerib kasulapse kasvatamise võimalust. "Islami seaduste kohaselt ei muutu see kasulaps, keda kasvatatakse üles teises perekonnas, perekonnaliikmeks," rõhutas Riisalo.

Saatekülalise sõnul on vaid üks erand, kuidas lapse perekonnaliikmeks saamine on võimalik. See on juhul, kui laps võeti perekonda enne 2-aastaseks saamist ja lisaks kasuema imetas teda. "Selles mõttes me ei saa rääkida islamikultuurile sobivast käitumisest, kui me lapsendame," märkis Riisalo.

"Aga põhimõtteliselt, kui nüüd orvuks jäänud pagulaslaps on juba Eestis ja saanud siin pikaajalise elamisloa, siis seadused ei takistaks tema lapsendamist," lisas ta.

Selleks, et abistada orvuks jäänud lapsi, ei ole lapsendamine ametniku sõnul ainus võimalus. "Lapsendamine ongi selles kontekstis ületähtsustatud. Tegelikult juba täna kehtivate seaduste järgi, kui sellised lapsed Eestisse satuvad, siis me paigutame nad kas hooldusperekonda või lasteasutusse ehk asenduskodusse. Kahjuks ka neid hooldusperekondi ei ole täna ka Eesti laste jaoks piisavalt," rääkis Riisalo.

Ta kutsus kõiki neid eestimaalasi, kes on valmis last oma perekonda võtma, tegema seda teisel viisil ehk hoolduspere või ka eestkoste meetodil.

"Sellisel juhul muutud sa ka lapse seaduslikuks esindajaks. Nende mõlema meetodi puhul me respekteerime selle lapse etnilist, kultuurilist, usulist tausta. Ja see oleks minu meelest palju kenam kui lapsendamine," arvas Riisalo.

Ta tõstatas küsimuse, kui eetiline on laspendada last, kelle puhul me kriisiolukorra tõttu ei tea, milline on tema suhe bioloogilise perekonnaga. "Lapsendamise eeldus, ainuke ja peamine eeldus, on fakt, mis on tõendatud dokumentaalselt, et sellel lapsel puuduvad vanemad, kes saaksid teda kasvatada."

Toimetaja: Sven Randlaid



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: