Tamsar ütles ERR-i uudisteportaalile, et töötukassa nõukogu lähtus soovituses aastast 2017 töötuskindlustusmakset vähendada töötukassa tegelikest vajadustest.

Nõukogu leidis nimelt, et reservid on piisavad ka võimalike kriisiolukordade üleelamiseks ning nende jätkuv kasvatamine samas mahus, üle 40 miljoni euro võrra aastas, ei ole põhjendatud.

"Valitsuse otsus mitte arvestada nõukoguga, kuhu kuuluvad muuhulgas nii tööandjate, töötajate kui ka valitsuse esindajad, näitab, et probleem on pigem valitsuse enda rahakotiga. Ehk et keskmes on riigieelarve tasakaalu küsimus, mitte töötukassa tegelik olukord ja sellest lähtuvad mõistlikud valikud," märkis Tamsar, kes on ühtlasi tööandjate keskliidu esimees.

Reservis ligi 700 miljonit

2016. aasta lõpuks kasvab töötukassa varade maht prognoosi kohaselt 690,8 miljoni euroni.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 610,3 miljonit eurot.

Käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade oodatav väärtus 648,8 miljonit eurot.

2,6% veel neli aastat

Valitsus kehtestas tänasel istungil töötuskindlustuse makse määrad aastateks 2016 – 2019, milleks on 1,6% kindlustatule ning 0,8% tööandjale. Need jäävad samale tasemele, mille valitsus kehtestas aastateks 2015 – 2018.

Seega ei nõustunud valitsus taas kord töötukassa nõukogu ettepanekuga, mis nägi ette maksemäära langetamist.

Sotsiaalpartnerid esitasid valitsusele ettepaneku, et alates 2017. aastast oleks kindlustatu töötuskindlustusemakse määraks 1,4% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,7%.

Vassiljev: reservide kogumine võiks varsti lõppeda

Töö- ja tervishoiuministri Rannar Vassiljevi hinnangul on töötukassa reservid tänases olukorras piisavad, et langetada varsti töötuskindluse maksemäära sinnamaale, kus kulud oleksid kaetud, kuid reservi enam ei koguneks.

Rannar Vassiljevi hinnangul on töötukassa reservid tänases olukorras täiesti piisavad. "Kas nad on piisavad ka järgmise sügava kriisi ajal? Seda näitab tulevik," sõnas SDE minister ERR-i uudisteportaalile.

Samas nentis ta, et kassa reservid on võrreldes eelmise kriisi algusega oluliselt suuremad ning riik on seetõttu paremini valmistunud.

"Seda muret, et peaksime kriisi ajal töötuskindlustuse maksemäära tõstma, mis on põhimõtteliselt vale, ei ole," kinnitas Vassiljev, leides, et surutise perioodil on mõistlik töötamist nii ettevõtetele kui ka töötajatele odavamaks teha.

Tööministri arvates tuleb mingil momendil n-ö joon tõmmata ja muuta töötuskindlustuse maksumäära nii, et see kataks ära kulud, kuid reservi enam ei kasvataks.