Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale oma hääle 27 protsenti valijatest, mida on küll kaks protsendipunkti vähem kui skandaali eelselt tehtud küsitluses septembris, ent endiselt piisavalt, et jätkata populaarseima erakonnana.

Populaarsuselt teisel kohal on Reformierakond 19 protsendi suuruse toetusega, mida on samuti kaks protsendipunkti vähem kui kuu aja eest.

Kolmandal-neljandal kohal on võrdse 14-protsendise toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vabaerakond. Neist sotsiaaldemokraatide toetus langes ühe protsendipunkti võrra, kuid Vabaerakonnal õnnestus suvekuudel langema hakanud toetust kuu varasemaga võrreldes kolm protsendipunkti võrra tõsta.

Suurima tõusu tegi septembrikuuga võrreldes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus.

EKRE tõusis 10-protsendise toetusega (septembris kuus protsenti) esmakordselt edestama Isamaa ja Res Publica Liitu. IRL langes 8-protsendise toetusega esmakordselt selle parlamendikoosseisu toetusedetabeli lõppu. Kuu varasemaga võrreldes kaotas IRL ühe protsendipunkti toetust.

Valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni toetuse proportsioon muutus oktoobris taas selgelt opositsiooni kasuks. Võimuliidu erakondi toetas kokku 41, opositsioonierakondi aga 51 protsenti vastanutest. Septembris oli see suhe sisuliselt võrdne - võimuliit 45, opositsioon 46 protsenti.

Turu-uuringute AS küsitles Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel 6. kuni 20. oktoobrini 1000 vastajat nende kodudes. Uuringutulemustes on esitatud vaid nende vastajate osakaal, kes omasid erakondlikku eelistust.

Kivirähk: peamine küsimus oli seotud Keskerakonna toetusega 

Turu-uuringute ASi uuringujuhi Juhan Kivirähki sõnul oli terve oktoobri jooksul poliitikahuviliste peamine küsimus, mis saab Keskerakonna reitinguga pärast esimehe Edgar Savisaare altkäemaksukahtlustust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tegelikult on siin kogu aeg küsitud, mida nüüd vene või eesti valija teeb. Et Keskerakonna toetus on natukene langenud nii eesti kui vene valijate hulgas on kindlasti osadel see skandaal korda läinud," arvas Kivirähk. Ta lisas, et terve see kuu on päevakorras olnud Keskerakonna võimalik juhivahetus.

"Mõnes mõttes on võib olla osa Keskerakonna valijaid sellises ooteseisundis," kommenteeris sotsioloog.

Reformierakonna ja sotside väike toetuse langus jääb Kivirähki sõnul statistilise vea piiridesse ning seda ei maksaks väga tõsiselt tõlgendada.

Vabaerakonna ja EKRE tõus on Kivirähki arvates aga seotud põgenikega ja uuesti päevakorda tõusnud Eesti-Vene piirileppega. "Nii EKRE, üsna käremeelselt, ja Vabaerakond, pisut leebemalt ja tsiviliseeritumalt, on väljendanud oma vastuseisu piirileppele. Samuti ei meeldi neile eriti pagulaste tulek," selgitas Kivirähk.

Selle taustal on langenud IRL, kes nii pagulaste kui ka piirileppe teemal teeb üsna skeptilisi avaldusi, kõige madalama reitinguga riigikogus esindatud erakonnaks. "IRL on siiski vastutav valitsuse üldise poliitika eest, et nende toetus on seetõttu ka langenud," sõnas Kivirähk.

Samuti lisas Kivirähk, et paremkonservatiivsel poliitilisel alal on praegu kitsas ja inimesi, kes selle maailmavaate järgi valivad, on piiratud hulk.

Simson: me ei pööra langusele tähelepanu

Keskerakond ei pööra väga palju tähelepanu sellele, et nende toetajaskond on veidi langenud, sest jätkuvalt ollakse teistest erakondadest ees.

Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni hinnangul on tema erakonna toetus võrreldes teiste erakondade omaga endiselt väga suur.

"Kui täna oleks valimispäev, siis see sama toetus annaks meile samasuguse valimisvõidu nagu Reformierakonnal õnnestus saavutada esimesel märtsil," ütles Simson.

Ta leidis, et Keskerakonnaga on seotud väga suur ootused. "Ootused on nii meie enda liikmete seas aga ka laiemalt," arvas Simson.

Mihkelson: IRL pöörab kultuurkihi pealt madalseisu eduks

IRL-i liikmed on aga oma viimaste kuude madalseisu erakonna siseselt arutanud. IRL-i aseesimees Marko Mihkelson ütles, et peamiseks küsimuseks on, kuidas tänasest seisust edasi liikuda.

"IRL-il on nii tugev poliitiline kultuurikiht, mis on nii sügav ja lai, et see ajutine madalseis reitingutest pöördub kindlasti kasvule," kommenteeris Mihkelson.

Helme: tõusu tagasid selged seisukohad

EKRE näeb oma tõusu taga konservatiivset immigratsioonipoliitikat. EKRE esimehe Mart Helme arvates oleks pidanud selge seisukoha võtmine pagulasküsimuses varem või hiljem sellist tulemust näitama.

"Kindlasti mängib rolli ka see, et me algatasime siin paar nädalat tagasi suure petitsioonikampaania, kus me saatsime inimeste postkastidesse pöördumise palvega, et nad toetaksid meie nõudmist immigratsiooniküsimuses Eestis läbi viia referendum," rääkis Helme.