Arheoloog leidis koduõuelt Põhjasõja-aegse katkuhaua ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Isegi maailma mastaabis on erakordne, et arheoloog leiab omaenda koduõuelt matmispaiga, kuid nii juhtus Mati Mandeliga, kes avastas kevadel Läänemaal oma talule trepisüvendit kaevates Põhjasõja-aegse katkuhaua. Täna sängitati leitud säilmed lähedal asuva Karuse kalmistu mulda.

Arheoloog Mati Mandel on üks Läänemaa vanema ajaloo parimaid eksperte. Tänavu kevadel tuli talle töö nii-öelda koju kätte, sest oma Lõuna-Läänemaal asuva Jaani-Aadu talu trepi jaoks auku kaevates jäi labida ette inimese kolju. Mandelis tärkas huvi ja peale muinsuskaitseametilt loa taotlemist asus ta leiukohta uurima, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Antropoloog Raili Allmäe abiga selgus, et sinna on maetud neli inimest: kaks täiskasvanut, teismeline poiss ja noor tüdruk.

"Nii et luude andmed langevad kokku katkuajaga 1710. aastal, millal siin Läänemaal suri maha umbes 80-90 protsenti elanikkonnast," rääkis Mandel.

Kui uurimistöö ühele poole sai, sündis mõte, et talupere võiks ümber matta lähedal asuvale Karuse kalmistule. Seda enam, et ajaloolane Kalev Jaago suutis tuvastada kolme surnu nimed - pereisa oli Mihkel, poeg Heinrich ja tütre nimi oli Ann. Mihkli abikaasa nime veel ei teata. Mati Mandeli sõnul on harukordne, et nii ammu surnud inimeste isikud õnnestub kirjalike allikate abil kindlaks teha.

Üle 300 aasta vanuste säilmete ümbermatmine on aga sündmus, mida ka vaimuliku töös iga päev ei näe.

"Ajaloolises mõttes küll nii vana matust, mis on välja tulnud ja on vaja uuesti kalmistule matta, ei ole varem minu ajaloos olnud," rääkis kaitseväe kaplan, endine Karuse koguduse õpetaja Endel Apsalon.

Mati Mandel loodab, et tulevikus saab taluõuelt leitud pere omale ka ajastutruu hauatähise.

"Tekkis kohe mõte, et see haud tuleks kalmistul ka tähistada. Ma leian, et kõige täpsem oleks sinna panna ratasrist. Lasta teha, nimed peal. Sel juhul oleks see ka Karuse kalmistu vanim hauatähis, kus on nimed peale märgitud," ütles Mandel.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: