ETK võtab kasutusele rahvusvahelise ühistukaubanduse nime Coop, sest enamik Euroopas tegutsevaid ühistulisi ettevõtteid töötab sama märgi all.

"Need ei ole ainult Anlgo-Saksi kultuurid, vaid ka Itaalias, Rootsis, Norras ja Taanis on ka Coop. Kuna Eesti on järjest rohkem Euroopa osa, leidsime, et oleks mõistlik sama kaubamärk kasutusele võtta," rääkis Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Jaanus Vihand

Tema sõnul on rahvusvaheliselt tuntud nime alt palju lihtsam teha välismaal tehinguid ning leida uusi partnereid nii kaubanduse kui ka tehnoloogia vallas. Näiteks oli Vihandi sõnul üsna raske arbuusi või apelsinitarbijatele Hispaanias või Itaalias selgitada, mis on ETK, kuid kaubamärgi Coop Eesti kasutamisel mõistetakse ettevõtet üheselt.

Uut kaubamärki hakkavad kandma nii keskühistu - Coop Eesti Keskühistu -, kui ka selle tütarettevõtted Coop Finants AS, Coop Jaekaubanduse AS ning enamik piirkondlikke tarbijateühistuid. Ehkki tarbijateühistud säilitavad oma senise ärinime, hakkavad need kasutama oma piirkondliku kaubamärgina ikkagi Coopi. Üleminek uuele nimekujule toimub järk-järgult.

„Oleme nüüd rahvusvahelises suhtluses ja äris arusaadavamad. Liikmelisus Euro Coopis, mille osaliste iga-aastane koondkäive ületab Eesti riigieelarvet ligi kümme korda, teeb Coop Eesti tugevamaks läbirääkimistel rahvusvaheliste suurkorporatsioonidega ja võimaldab järjest enam teostada otsehankeid,“ Vihand. „See omakorda võimaldab meil tulevikus pakkuda oma klientidele senisest paremat kaubavalikut ja soodsamaid hindu,“ kinnitas ta.

Vihandi hinnangul ulatub nime muutmisest saavutatav majanduslik efekt igal aastal ligi paari miljoni euroni, millest võidavad ühistu kodumaised klientomanikud ja tarbijad.

"Oleme läbi ja lõhki Eesti firma, lihtsalt ajaga kaasas käies on meil vaja luua ühine identiteet," selgitas Vihand ERR-i raadiouudistele.

Samuti kinnitas Vihand, et Coop Eesti ühistute ja äriühingute omandistruktuuris mingeid muutusi ei toimu. Tarbijateühistud säilitavad oma senise ärinime, aga hakkavad kasutama oma piirkondlikku kaubamärki. Näiteks Antsla Tarbijate Ühistu on nüüd Coop Antsla.

Võõrnimi võib kohalikku tarbijaskonda pelutada

Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll on sedameelt, et võõrapärane nimi võib ettevõttele hoopis kahju tuua. "Kui äride tegevus on suunatud eeskätt Eesti tarbijaitele, siis oleks ju loogiline eeldada, et need nimed on ka Eesti tarbijatele arusaadavad, et neid rohkem kasutada, hääldada ja meelde jätta. Selle nime puhul ei oska ma küll näha kasu, mis võib tekkida," rääkis Päll ERR-i raadiouudistele.

Pälli jaoks on segane ka uue nime hääldus, sest sõna võib mõista ka kui lühendit ingliskeelsest sõnast coooperation.

"Võiksime välja pakkuda kampaania: Eesti ettevõttele Eesti nimi, nagu oli 20. sajandi alguses reklaamiti eestlastele Eesti perekonnanimede panemist," pakkus Päll. Tema arvates oleks võimalik firmadele panna ka nimi, mis seostuks Eestiga, kuid oleks samal ajal mõistetav ka välismaalastele.

Wiedemanni keeleauhinna laureaadi Mari Tarandi hinnangul võiks Eesti kaupade keel ja kirjapilt jääda eesti keelele omaseks. Uuega tuleb Tarandi sõnul kaasa minna, kuid enne peaks sammu kindlasti kaaluma.

"Kui meie asjad iseenesest on head, siis hakatakse neid maailmas tahtma ja tundma ka meie nimedega," ütles Tarand ERR-i raadiouudistele.

Coop Eesti koondab endas keskühistut ning 19 piirkondlikku tarbijate ühistut, millel on omakorda kokku ligi 83 000 klientomanikku ehk ühistu liiget. Coop Eestile kuulub 355 kauplust, millest valdava enamiku moodustavad ketikauplused: AjaO, Konsum, Maksimarket, E-Ehituskeskus, Tööriistamarket.

Coop Eesti tänavuse aasta esimese üheksa kuu müügikäive oli 364,4 miljonit eurot ning turuosa 20,7 protsenti.