Välisilm: tuumarusikaga vehkimine tasakaalustab Washingtoni ja Moskva suhteid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rahvusvahelistes julgeolekuaruteludes - ennekõike, mis puudutavad USA ja Venemaa jõudude vahekorda, on Moskva viimase aasta jooksul korduvalt viibutanud tuumarusikat, andes selgelt mõista, et kui vaja, võib ta kasutada tuumarelva. Samas leiavad Venemaa eksperdid, et tuumaküsimus on üks vähestest teemadest, milles saab Kreml Washingtoniga silmast silma rääkida. Samas häirib Washingtoni Kremli ebastabiilne käitumine ja vastutustundetu tuumakaarti kasutamine.

Eelmisel nädalal andis maailma meedias kõneainet infoleke Vene sõjalise juhtkonna kinniselt koosolekult. Väidetavalt jäi kohtumise eel, kui kaamerad hetkeks saali lubati, kahe Kremli-meelse kanali Pervõi Kanali ja NTV kaamera ette sõjaväelane, kes uuris salajast joonist relvasüsteemist nimega Status 6, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tegemist on allveelaevadelt oleva tuumatorpeedoga, mis tekitaks väljatulistamise korral "ulatusliku radioaktiivse saaste tsoonid, mis oleksid pikka aega sobimatud sõjaliseks või majandustegevuseks".

Nii öeldakse dokumendis, mis on videolõigus mitu sekundit selgelt näha. Kreml kinnitas kohe, et tegemist oli eksitusega, kuid vaatlejate arvates oli see selge sõnum läänele ja ennekõike Ameerikale, et töö tuumarelvastuse kaasajastamise nimel Venemaal käib.

Tuumarelvad ongi üks vähestest teemadest, mis annab Kremli arvates Venemaale võimaluse peamiseks vaenlaseks peetava Ameerikaga silmast silma rääkida. "Tuumarelvad on Venemaa jaoks trump olnud juba aastakümneid, ja on seni, kinnitasid Vene analüütikud, kellega Moskvas sel teemal vestlesin," vahendas ERR-i Moskva korrespondent Neeme Raud.

Tuumatemaatika on alati laual

Tuumateema ei ole Venemaal kunagi päevakorras kadunud ning see püsib kõigis aruteludes, tunnistas Moskva ülikooli rahvusvaheliste organisatsioonide ja maailma poliitiliste protsesside kateedri juhataja Andrei Sidorov.

"Mitte ainult aruteludes Venemaal, vaid ka Ameerikas, sest nende olemasolu, millest vaikides mööda minnakse, peab olema heitutuseks," rääkis Sidorov. Ta märkis, et seepärast tuleb ka pidevalt meenutada, et see heidutussüsteem on olemas.

"See on selge mure, mida Venemaa soovib viia oma partneriteni Läänes ehk kui sa soovid ise end turvalisemalt tunda, mõtle ka teise poole julgeolekule," sõnas Sidorov.

Ühendriigid vehivad tuumarusikaga

Moskva ülikooli rahvusvahelise julgeoleku kateedri dotsent Aleksei Fenenko on Venemaa kõrgkoolides alates sellest sügisest kasutatava uue välissuhete õpiku autor.Fenenko sõnul ei ole kahtlust, et tuumapingeid maailmas õhutab praegu mitte Venemaa, vaid USA, Venemaa vaid vastab neile uutele ohtudele.

"USA poolt tehakse katseid lammutada strateegilist pariteeti kas või läbi uute raketikaitsesüsteemide või kosmoses olevate sõjaliste süsteemide loomise. Kõik see tekitab võimalike konfliktide ohtu," toonitas Fenenko.

Tema sõnul ei räägita totaalsetest tuumalöökidest, vaid regionaalsetest konfliktidest kolmandate riikide territooriumidel, kus lõppmänguks võib olla tuumarelvade kasutamine.

Samas nendib julgeolekuekspert, et tuumarelvade käikulaskmine ei pruugi olla kindel stsenaarium. "Meenutage II maailmasõda, kus kõigil pooltel olid keemiarelvad, mida keegi küll ei kasutanud, kuid mis ei seganud meid sõdimast tavarelvastusega," selgitas Fenenko, kes aga nentis, et lokaalseid keemiarelvasid kasutati esimese maailmasõjas ja vaatamata sellele olid võitjad ning kaotajad sealgi olemas.

Moskva julgeolekuaruteludes rõhutatakse üsna tihti president Putini veendumust, mis põhineb ta oma poisipõlve kogemustest Peterburis ehk see, kes kakluses esimesena ründab, sel on võimalik ka võita.

Tuumakaart tasakaalustas külma sõda

Ameerika ühendriikides vaadatakse Venemaa tuumaretoorikat murelikult, kuid see ei tähenda, et ameeriklased üritaksid vastata samaga.

Kõige otsesem reaktsioon Venemaa retoorikale tuli USA kaitseministrilt Ashton Carterilt 7. novembril, kui ta kirjeldas Venemaa murettekitavat hoiakut maailmas.

"Kõige häirivamalt on tekitanud küsimusi Venemaa mõõgatäristamine tuumarelvadega ning seetõttu võib kahelda kuivõrd on Venemaa juhid pühendunud strateegilise stabiilsuse hoidmisele, tuumarelvade kasutamisest hoidumisele ja kas nad austavad seda ettevaatlikkust, mida tuumaajastu riigijuhid näitasid oma suhtumises tuumarelvadesse," rääkis Carter.

Tema sõnul ei soovi USA Venemaaga konflikti, ei külma ega kuuma sõda. Kuid külma sõda meenutavad eksperdid mäletavad, kuidas Nõukogude Liiduga justnimelt tuumaküsimusi lahendati.

"Kui USA ja Nõukogude Liit olid kaks suurt jõudu, siis tuumaküsimus oli see, mis justkui tasakaalustas suhteid, sest mõlemad pooled mõistsid vastastikkuse hävingu printsiipi," ütles endine USA abivälisminister ja mõttekoja CSIS ekspert Heather Conley.

Endise USA suursaadiku Ukrainas Steven Piferi sõnul võib praegune Venemaa tuumaretoorika olla põhjustatud olukorrast, kus Venemaa konventsionaalsed jõud ei suudaks NATO vägedele kuidagi vastu saada. "Kuigi Venemaa on hakanud investeerima oma tavapärastesse militaarressurssidesse, on nad jätkuvalt kehvemas olukorras võrreldes USA, NATO ja Hiina sõjaliste jõududega ja seda nii mahu kui ka kvaliteedi poolest," möönis Pifer.

Seetõttu Venemaa ehk tuletabki maailmale meelde, et meil on tuumarelvad ja kui me peaksime kunagi alla jääma tavapärases sõjalises jõus, siis kasutatakse neid. "See oli näiteks NATO käitumismudel külma sõja ajal," rääkis endine suursaadik.

USA ei saa enam loota Nõukogude Liidu stabiilsusele

USA president Barack Obama on olnud juba oma senaatoriametist alates keskendunud tuumarelvade vähendamisele maailmas - mäletatavasti oli see ka üheks põhjuseks, miks talle 2009. aastal Nobeli rahupreemia anti.

Kuid kuigi Venemaaga on tuumarelvade vähendamise osas edusamme tehtud, pole lähiajal neile jätku loota. Endine USA abivälisminister Conley tõdes, et Obama vaadete tõttu püüavad Ühendriigid igal juhul tuumarelvade kasutamist ära hoida.

"Kuid samal ajal oleme viimase kahe aasta jooksul näinud Moskvat tuumarelvadega õppusi korraldamas, tuumarelvadega ähvardamas, kas ajaleheveergudel või kõnedes, ja see on taaskord väga murettekitav, sest meil ei ole praegu seda stabiilsust nagu meil oli Nõukogude Liiduga," tunnistas Conley.

Ka poliitikakujundajatel on tema sõnul mure üha kasvamas, sest Venemaa väga avatud suhtumine võimalikesse tuumarünnakutesse on juba iseenesest ebastabiilsust kasvatav ja otseselt vastu USA seisukohtadele, mida tuumarelvadega ette võtta.

"Nagu oleme kokku leppinud nii viimases strateegiliste tuumarelvade konventsioonis ja ka Moskva konventsioonis, et jätkuvalt on eesmärgiks tuumarelvad arvu vähendamine," täpsustas Conley.

Ka Pifer toonitas, et USA-l ja Venemaal ei ole vaja tuhandeid tuumarelvi. "Kuid alates 2011. aastast on näha, et Venemaal pole huvi minna viimasest START konventsioonist kaugemale," tõdes Pifer.

Venemaa soovib läbipaistvust ja kontrolli

Samas on viimase sõnul Venemaal üsna varsti huvi uuesti tuumarelvade piiramine üles võtta, sest kui 2021. aastal lõppeb praegune strateegiliste tuumarelvade piiramise leping, on jõuab kätte aeg USA-l hakata oma Euroopas asuvaid 200 tuumarelva moderniseerima.

"Venelastele meeldiks, kui USA strateegilisel tuumarelvastusel oleks ikkagi mingi lagi ees," arvas Pifer. Endise USA suursaadiku hinnangul meeldiks Kremlile teatud läbipaistvus, mille abil saaks hinnata USA strateegilist jõud.

"Nii, et nad tulevad tagasi ja soovivad seda hoida ja 2021. aasta on oluline, kuna selleks hetkeks on Venemaa suuresti lõpetanud oma tuumarelvastuse moderniseerimise programmi," sõnas Pifer.

Kuid USA hakkab ehitama uut ballistilise rakettide võimekusega allveelaeva, uut kontinentidevahelist ballistilist raketti ja ehk ka uut strateegilist pommituslennukit.

"Seega USA programmid hakkavad alles täie auruga tööle ja Venemaa huvides on sellele mingi piir panna," arvas Pifer.

Toimetaja: Allan Rajavee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: