Helme ütles saates "Terevisioon", et Venemaa poliitika ei sõltu väga palju tema suhetest teiste riikidega, vaid strateegilistest eesmärkidest. "Ma ütleks, et Venemaa on kõige efektiivsemat välispoliitikat hetkel maailmas ajav riik üldse," ütles EKRE esimees.

Tema sõnul iseloomustab seda hästi viis, kuidas Venemaa on välja tulnud isolatsioonist, mille põhjustas ikka jätkuv Ukraina sõda.

"Kui Venemaa läks Süüriasse, siis arvati, et Venemaa on jälle tõmmanud endale jama kaela ning Putin ei anna endale aru, mida teeb. Aga, kas juhuste tahtel, kainete kaalutluste tulemusel või mõlema peale kokku on Venemaa taas laua taga," selgitas Helme.

Seetõttu sõltub Moskva Eesti-suunaline poliitika laiemast kontekstist, kuid EKRE juht toonitas, et Eesti saab teha ise oma strateegilisi otsuseid, mis peavad olema selgelt kohandatud maailmas valitsevate oludega.

Teatud retoorikat peab maha võtma

Helme hinnangul on praegu USA ja NATO toetus, millel põhineb suur osa Eesti julgeolekust, on langenud, sest liitlased on hõivatud teiste probleemidega. "Tõepoolest USA kindralid jätkuvalt räägivad sellest, et Balti riigid on punane joon, kuid kainelt hinnates ei ole mitte kellegil teisel sõjalist võimekust Balti riike aidata," nentis Helme.

EKRE esimehe arvates peaks nendes tingimustes Eesti teatud retoorikat maha võtma. "Ma ei arva, et justiitsminister Reinsalu initsiatiiv nõuda Venemaalt okupatsioonikahjude hüvitamist, oli ajastatud õigesti," sõnas Helme.

Ta märkis, et konservatiivne rahvaerakond ei nõua Moskvalt kunagi Eestile kuulunud territooriumi tagastamist, vaid Tartu rahu ja riikliku järjepidevuse tunnustamist. "Need on kaks väga erinevat asja," toonitas Helme ning lisas, et uue piirilepingu sõlmimine tühistaks 1920. aastal sõlmitud leppe.

"Meil on Venemaaga piirileping ja see on kirjas Tartu rahus. Seni kuni Moskva ei tunnusta Eesti järjepidevust sõna sõnalt, siis seni me ei pea võimalikuks uue piirilepingu ratifitseerimist," rõhutas Helme.

Kui Venemaa tunnustaks Eesti riikliku järjepidevust, peaks ta tunnistama ka okupatsiooni ja sel momendil oleks Eesti võimalik nõuda okupatsioonikahjusid.

"Praegu okupatsioonikahjusid nõuda, kus Venemaa ütleb, et okupatsiooni pole olnudki, on natuke absurdne, sest alles siis, kui Venemaa ütleb A võime me nõuda, et ta ütleks B," leidis EKRE esimees.