Eelmine aasta oli arheoloogidele ja muinsuskaitsjatele põnev
Pärandiuurijad nendivad, et järjest rohkem on teadlikke inimesi, kes vähemagi aardekahtlustuse korral muinsuskaitse poole pöörduvad. Tänu Virumaalt avastatatud peitaardele sai ümber lükata ka ühe müüdi.
Mullu olid arheoloogidel käed-jalad tööd täis - tehti pikemalt planeeritud uurimisi, kuid suurema osa tööst moodustasid n-ö hädaväljakutsed, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Leidude mõttes hindab muinsuskaitse möödunud aastat põnevaks.
"Eelmisel aastal toimusid ühed Eesti suuremad arheoloogilised välitööd, kus Eesti arheoloogid marssisid läbi Rail Balticu trassi koridori ehk Läti piirist kuni Harjumaani võeti kõikvõimalikud trassid ette ja viidi läbi arheoloogilised uuringud ja inspektsioon," ütles muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangert.
Leiti mitu kultuskivi ja Lasnamäelt nöörkeraamika-aegne asula. Suur üllatus tuli päevavalgele Kadriorust, kust leiti kaks laevavrakki, üks 16. ja teine 14. sajandist. Neist vanem viidi konserveerimisele ja tuuakse vaatajate ette meremuuseumi.
Ajalooliste müütide murdmise mõttes osutus oluliseks Varudi-Vanaküla leid.
"Tegemist on Eesti seni suurima Rooma rauaaegse peitleiuga, mis sisaldab ühtekokku 51 münti ja mõningad ehted on seal ka," ütles arheoloog Mauri Kiudsoo.
Leiu teeb haruldaseks just see, et koos olid Rooma provintsides vermitud mündid, mida kõigist Baltimaadest kokku on leitud vaid mõni, ja Eesti muinasaegsed ehted.
"Ühel pool on näha Caracalla büsti ja teisel poolel on kujutatud laeva. Selliseid laevakujutsega münte on Uhtna või teise nimega Varudi-Vanaküla leius kaks eksemplari," rääkis Kiudsoo.
"Siis on siin mitmeid sõrmuseid - spiraalsõrmuseid ja kinniseid sõrmuseid. Tegemist on esimese leiuga Eestis, kus Rooma müntide kõrval esineb ka samaaegseid sõrmuseid ehk me võime esimest korda välistada selle, et need Rooma mündid on Eesti aladele jõudnud 19. sajandil," lisas ta.
Nimelt oli ajaloohuvilistel Saksa mõisnikel komme osta Vahemere-äärsetest riikidest vanu münte, neid oma põllule puistata ja siis aardeleiuna esitleda. Millist teed pidi Rooma mündid Eestisse jõudsid, võib täna vaid oletada.
Ajaloolist põnevust pakub jätkuvalt ka Kõue kant, kust tänaseks on päevavalgele tulnud ühtekokku viis peitleidu.
"Esiteks see tihedus, mis markeerib omaaegset maismaateed, mis lõpeb läheduses olevate Kuimetsa karstiala hiideurgaste juures. Teine tähtsus, mis nende aarete juures on, on nende koostis, ehk siis nendes sisalduvad ehted, mis annavad meile täiesti uue teadmise kästiöö kohta," selgitas Kiudsoo.
Kui varem arvati, et ehtemeistrite töö sai hoo sisse vahetult muinasaja lõpus, siis Kõue leiud nihutavad selle 11.ajandi kolmandasse veerandisse, mil Eestisse jõudis palju hõbedat.
Toimetaja: Merili Nael