Meedia: Soome valmistub idapiiri rebenemiseks ({{commentsTotal}})

{{1453968624000 | amCalendar}}
Migrandid Murmanski oblastis
Migrandid Murmanski oblastis Autor/allikas: Fyodor Porokhin/Reuters/Scanpix

Soome võimud valmistuvad olukorraks, kus sisserändajaid ja varjupaigataotlejaid hakkab saabuma igale poole idapiiril, mitte ainult Lapimaa piiripunktidesse nagu seni. Olukorra tõsidust põhjanaabri juures iseloomustab kas või see, et meediakontsern Lännen Media pani teemat lahkava artikli pealkirjaks "Soome valmistub piiri rebenemiseks".

Soome piirivalve piiri- ja mereosakonna ülema, brigaadikindral Pasi Kostamovaara sõnul tähendab ebaseadusliku sisserände laienemine kogu idapiirile seda, et Soome piirivalvel poleks enam võimalust kogu idapiiri kontrollida, vahendasid Lännen Media ja Yle.

"Siis on meie idapiir värav, mille kaudu saabujad sisse pääsevad, kui surve piisav on," nentis Kostamovaara.

Soome idapiir on umbes 1340 kilomeetri pikkune.

"Praegusel hetkel toimub ebaseaduslik sisseränne põhjaosa piiripunktide kaudu, mida pole piirivalve taktikat arvestades väga raske kontrollida, kuid me loomulikult hindame, kas see nähtus võib laieneda ja kas see võib laieneda ka maastikus kulgevale piirile. Sellises olukorras saaksid piirivalve jõuvarud hetkega otsa," sõnas Kostamovaara.

"Olukord idapiiril on olnud aastaid stabiilne. Piirivalve ressursse on jaotatud sellest lähtuvalt. Kui olukord muutub, siis vajame ka lisaressursse olukorra kontrollimiseks," märkis ta.

Piirivalve raportis aga hoiatatakse, et migratsiooni osas sõltub Soome hetkel Venemaa ametnike heast tahtest. "Kärbete tõttu sõltub Soome üha rohkem naaberriikide piirivalveametnike pädevusest ja soovist Soome suunduvat ebaseaduslikku rännet tõkestada," kirjutatakse raportis.

Siseminister Petteri Orpo ei välista piirivalve toetamist lisaeelarve abil, kuid mingeid märkimisväärseid lisaressursse ta hetkel ka ei luba. Käesoleva aasta riigieelarves on rändekriisiga seoses piirivalvele ja politseile juba raha juurde antud, lausus ta.

Kaitseminister Jussi Niinistö omakorda kinnitas, et Kostamovaara poolt kirjeldatud stsenaariumi realiseerumise korral on kaitsevägi valmis piirivalvet aitama.

Kaitseminister selgitas, et kaitsejõududel on erinevate olukordade jaoks tegevusplaane, kuid tegu on sellise operatiivse infoga, mida avalikkuse ees lahata ei saa.

"Kui piirivalve vastava palve esitab ja kui piirivalve enda jõududest jääb väheks, saab kaitsevägi anda ametlikku abi," rääkis Niinistö ja tõi näiteks, et kaitsevägi saab piirivalvel aidata otsida ebaseaduslikult piiri ületanud isikuid.

Alates novembrist on Venemaalt saabunud rohkem kui 1000 varjupaigataotlejat

Alanud aastal on Soome idapiiri põhjaossa saabunud varasemast oluliselt rohkem varjupaigataotlejaid.

Eelmisel aastal, eelkõige aasta viimastel kuudel, saabus Venemaa poolt Soome Lapimaa piiripunktidesse kokku 694 varjupaigataotlejat. Käesoleval aastal on aga saabujaid olnud juba rohkem kui 400.

Varjupaigataotlejaid on olnud 32 erinevast riigist. Suurem osa neist on pärit Afganistanist, palju on olnud ka India, Süüria ja Bangladeshi kodanikke.

Soome Lapimaa piirivalve usub, et kui olukord niimoodi jätkub, võib käesoleval aastal Venemaa kaudu tulla vähemalt 7500 varjupaigataotlejat.

Tegu võib olla alles esimese lainega - tulijaid oleks sadu tuhandeid

Ekspertide ja ajakirjanduse hinnangul võib praegune ränne Venemaalt olla alles suurema migratsioonisurve esimene laine.

Põhjuseks on see, et varjupaigataotlejate ja põgenike elutingimused Venemaal jäävad Euroopa Liidule märkimisväärselt alla ning praktikas on nendel inimestel ka väga raske oma viibimist Venemaal kuidagi seaduslikuks muuta.

Inimõigusorganisatsiooni Memorial andmetel on Venemaal väga palju kolmandate riikide inimesi, kes on või oleksid valmis lääne suunas liikuma.

"Kui marsruut tõesti vabaks lastaks, läheksid sajad tuhanded. Meie naaberriikide hirmud on täiesti põhjendatud," ütles Memoriali põgeniketeemade eestvedaja Svetlana Gannuškina Yle uudistele.

Põhjus on tema sõnul väga lihtne: Venemaa ei paku migratnidele praktikas mingit võimalust riigis seaduslikult viibida, muust abist rääkimata.

"Venemaal ei ole varjupaigasüsteemi. Inimesed ei saa Venemaalt midagi. Venemaal on pagulase staatus antud vaid 795 inimesele ja isegi see ei anna midagi muud, kui vaid seadusliku
õiguse Venemaal olla," selgitas ta.

Gannuškina juhtis tähelepanu kas või sellele, et näiteks Ukraina konflikti eest põgenenud inimestele on pakutud vaid aastapikkust ajutist varjupaika.

Seega on Venemaal väga palju põgenikke ja migrante, kellel pole mingit ametlikku staatust.

"Ma rääkisin Venemaalt Norrasse pürginud afgaanidega. Nende hulgas oli inimesi, kes on elanud Venemaal kaheksa aastat ilma mingisuguse seadusliku aluseta," märkis Memoriali esindaja.

Gannuškina ei usu, et Venemaa ametnikud korraldaksid praegu ise põgenikelainet Soome piirile. Samas on ilmselge, et senist töökorraldust on muudetud.

"Täiesti kindlasti on antud käsk lasta inimesi lihtsamini piirile. Teisalt on ka põgenikud ise märganud, et praegu pääseb Euroopasse palju põgenikke," lausus ta.

Osaliselt pidurdab põgenikelainet praegu ka Venemaa bürokraatia, sest isegi ebaseaduslikult riigis viibiva lahkumine Venemaalt on keeruline.

"Selle jaoks on vaja kas transiitviisat, mille saamine pole üldse kerge, või siis kohtu poolt tehtud väljasaatmisotsust," ütles Gannuškina.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: