Baieri juhtpoliitiku Moskva-visiit tekitab Saksamaal ärevust

Baieri liidumaa juhil Horst Seehoferil on kavas minna neljapäeval Moskvasse, et seal kohtuda muuhulgas ka president Vladimir Putiniga.
Mitmed poliitikud ja analüütikud peavad sellist sammu kahetsusväärseks, sest kohtumine toimuks ajal, kui Moskva üritab kasutada rändekriisi Euroopa-vastaseks propagandasõjaks, vahendas The Local.
Seehoferi näol on tegu Liidukantsler Angela Merkeli kristlike demokraatide (CDU) Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) juhiga ehk sisuliselt peaks ta olema Merkeli lähedane liitlane. Viimasel ajal on aga Seehofer koos paljude teiste Baieri liidumaa juhtpoliitikutega asunud Merkelit viimase pagulaspoliitika pärast teravalt kritiseerima.
Pühapäeva õhtul kaitses Seehofer ZDF-i telesaates oma otsust Moskvasse sõita ja kinnitas, et CSU ei ürita ajada "paralleelset välispoliitikat".
See aga tema kriitikuid ei vaigistanud. "Välispoliitikat aetakse Berliinis, mitte Münchenis," rõhutas valitsuskoalitsiooni kuuluvate sotsiaaldemokraatide (SPD) välispoliitika kõneisik Niels Annen ajalehele Wetl am Sonntag.
"Seehofer on end pagulasdebatis positsioneerinud selgelt liidukantsleri vastaste hulka. Ma loodan, et ta jätab selle reisi ära," lisas CDU välispoliitika ekspert ja rahvasaadik Roderich Kiesewetter.
Kiesewetter hoiatas, et Venemaa teeb koostööd paremäärmuslike parteidega, et Saksamaal Putini välispoliitika vastaseid õõnestada. Sarnaseid hoiatusi on varem teinud ka Saksamaa eriteenistused.
Üks värske näide Kremli propagandasõjast on ka väited, mille kohaselt vägistasid migrandid Berliinis ühe vene päritolu teismelise tüdruku. Hiljem on küll selgunud, et tüdruk veetis öö hoopis sõbra juures ning väide vägistamise kohta oli vanemate jaoks välja mõeldud vale, kuid asjaolude täpsustumine pole Venemaa propagandamasinat kuidagi heidutanud.
Seehofer on varemgi kasutanud kohtumisi välisriikide juhtidega Merkeli kritiseerimiseks ja Berliini survestamiseks. Näiteks kutsus ta eelmise aasta septembris CSU üritusele Ungari peaministri Viktor Orbani. Viimane kasutas võimalust selleks, et kaitsta Ungari migratsioonipoliitikat ning süüdistada Merkelit "moraalses imperialismis".
Toimetaja: Laur Viirand