Reinsalu: korduvalt karistatud inimesi tuleks vähemal määral usaldada ({{commentsTotal}})

Urmas Reinsalu.
Urmas Reinsalu. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul näitab eelmisel reedel Tartus toimunud peksmine, et korduvalt karistatud isikud ohustavad ühiskonda palju suuremal määral kui inimesed, kes esimest korda seadust rikuvad, mistõttu peaks kohaldama järelevalvet nende vangist vabanevate isikute suhtes, kelle puhul ohutase uute kuritegude sooritamise osas kõrgem.

Urmas Reinsalu tõdes saates "Uudis+", et eelmisel reedel toimunud pereisa peksmine on sümboolse tähendusega juhtum, mis näitab, et paadunud kurjategijate ohtlikkus ühiskonnale on suurem, mistõttu nende taltsutamise jaoks vajab õigussüsteem suuremat jõudu.

"Kindlasti ei saa õigussüsteem tegutseda emotsiooni ajel, mis mingi konkreetse juhtumi põhjal esile tõusevad, kuid kui me vaatame seda kõrgohtlike kurjategijate seltskonda, kes tiirlevad vangla ja vabaduse vahel, siis see isikute ring on üsna kitsas ja nende kõrgohtlikkus on mitmete kuritegude puhul esile tulnud," selgitas Reinsalu.

Sestap leidis justiitsminister, kes toetus rahvusvahelisele kogemusele, et paadunud kurjategijaid tuleb käsitleda jõulisemate vahenditega kui inimest, kes on esmakordselt kuriteo sooritanud. "Korduv rikkujate suhtes peaks ühiskond prioriteediks tõstma ohutõrje, et ausate inimeste elu ja vara oleks kaitstud," leidis Reinsalu.

"Tõenäosus, et need paadunud kurjategijad oma käitumisviise ümberkasvamise teel parandavad on kahtlemata iga inimese puhul olemas aga tuleb arvestada, et see on korduv rikkujate puhul oluliselt väiksem," toonitas minister. Sellest tulenevalt leidis Reinsalu, et usaldust peab taolise seltskonna tegutsemisviise arvestades oluliselt vähem pruukima.

Karistuskataloog on Eestis korralik

Samas ei leia Reinsalu, et karistusi tuleks karmistada. "Meie karistuste kataloog, mis puudutab karistuste ülem- ja alammäärasid, on tegelikkuses Euroopa keskmisel tasemel," märkis minister. Tema sõnul on täna küsimus pigem järelevalves, mida kohaldatakse neile, kes vanglast vabanevad.

"Kui vabanenud kinnipeetavat pole vabastatud kriminaalhoolduse alla, siis puudub järelevalve mehhanism, mis käsitleks neid vange, kes ei pea käima kriminaalhooldaja juures," sõnas Reinsalu.

Justiitsministeeriumi ettepaneku kohaselt peaks kohaldama karistusjärgset käitumiskontrolli nendele isikutele, kelle puhul võib tuvastada märke kõrgretsidiivsusest. "Teine ettepanek on see, et paadunud kurjategija tajuks, et järgnevate kuritegude puhul reageerib ühiskond juba palju jäigemalt ja jõulisemalt," ütles Reinsalu.

Kolmas meede, mida ministeeriumis kaalutakse põhineb ruumilisel eripreventsioonil. "See tähendab, et kui teiste riikide kodanikud, kes on Eesti riigi territooriumil ohtlikke kuritegusid sooritanud, siis tuleks neile ulatuslikumalt kehtestada lisakaristusi ehk nad riigist välja saata. Kui sa oled rikkunud siinseid reegleid ei ole sa siin teretulnud," toonitas minister.

Õigus järelevalveks on olemas

Reinsalu sõnul on tänasesse karistusseadustikku juba lisatud sätted, mille alusel saaks kohaldad vabanenud isikute suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. "Kui isik on vabastatud, siis ta peab teadma, et riigi silm on tema peal ja ta peab aru andma millega ta tegeleb," sõnas minister.

Praegu kasutatakse Reinsalu väitel taolisi meetmeid vaid paarikümne inimese puhul aastas. "Minu väide on see, et antud järelevalve proportsioonid peavad muutuma ning see isik peab teadma, et teda hoitakse kirbul," toonitas minister.

"Need riigid, kes laiemat järelevalvet on praktiseerinud, on suutnud retsidiivsust ohjeldada," lisas Reinsalu. Seejuures on justiitsminister andnud kriminaalhooldajatele juhise, et nad peavad kohtult taotlema vangistuse reaalset kohaldamist, kui inimene on vangistusest tingimisi vabastatud.

Riiklikud andmebaasid peaksid olema paremini seotud

"Teine süsteem puudutab tagaotsimisi, sest Eestis tõesti sadu isikuid, keda otsitakse kohtuotsuse täitmisest või menetlusest kõrvale hoidmise pärast taga. Siin peab riik mõtlema läbi, kuidas süsteemi paremaks teha," toonitas Reinsalu.

Tema hinnangul pole normaalne olukord, kus tagaotsitav võib saada endale autojuhiload kätte. "Esimene loogiline lahendus peaks e-riigis olema suuremate andmebaaside omavaheline seotus, et kui tagaotsitav isik ilmub kasvõi e-tervisesüsteemi, siis lööb punane tuluke põlema," leidis Reinsalu.

"Tagaotsitaval ei saa olla normaalset elu, kui ta on riigi eest peitu läinud," lisas justiitsminister.

Kohtute sõltumatus ei ole absoluut

Reinsalu märkis, et kuigi Eesti kohtusüsteemi peamine voorus on sõltumatu otsustusõigus, kuid see sõltumatus ei tohiks kuritarvitada ühe või teise osapoole huve. "Kurjategijad ei tohiks pääseda liiga kergelt või vastupidi, et süütud inimesed ei satuks rünnaku alla," märkis Reinsalu.

"Kuid selge on see, et kohtu sõltumatus pole absoluut ehk riik saab retsidiivsete ja paadunud kurjategijate puhul seada kohtule seaduse rakendamise osas jäigemad piirid. Seetõttu me kindlasti justiitsministeeriumis kindlasti arutame seda, mis puudutab nii vangide kriminaalhoolduse alla vabastamist kui ka erinevaid sanktsioonide kohaldamisi," kinnitas Reinsalu.

Seejuures soovib ministeerium luua eraldi muudatusepaketi, mis käsitleb noorukite süütegusid. "Küsimus ei olegi tegelikult trahvimises, sest tegelikkuses maksab trahvi kinni ema või isa, mistõttu ei taju see noor inimene karistust, mis võiks olla hoopis koduaresti või teraapia näol," sõnas Reinsalu.

Justiitsministri arvates peavad noored tunnetama karistusi reaalselt. "Noorte tõsine probleem kuid ka võimalus seisneb selles, et noored on väga kergelt mõjutatavad ehk kui kuritegelik profiil tekib juba noores eas, siis on väga tõenäoline, et ta oma elupäevad lõpetabki kurjategijana, kuid õigeaegse mõjutamisega on võimalik teda ka palju paremini tagasi tuua kui vanemat õigusrikkujat, kelle tegevusviisid on juba välja kujunenud," selgitas Reinsalu.

Toimetaja: Allan Rajavee



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: