Vanglatingimuste üle kurtev Breivik: võitlen natsismi eest surmani
Norras algas eile kohtuprotsess, kus käsitletakse massimõrvar Anders Behring Breivik kaebust tema kinnipidamistingimuste kohta. Tänasel istungil sai sõna ka 77 inimese tapmise eest karistust kandev Breivik, kes teatas, et võitleb natsismi eest surmani.
"Ma olen võidelnud natsionaalsotsialismi eest 25 aastat ja ma võitlen selle eest surmani," rääkis mees, kes eile kohtu ette saabudes käega nn natsitervituse tegi. Täna ta aga allus eile kohtuniku poolt esitatud nõudmisele käeliigutust mitte korrata, vahendas The Local.
Kuigi kohtuprotsessi kantakse televisioonis üle, tehti võimude soovil Breiviki enda sõnavõtu suhtes erand, sest kardeti, et ta võib seda kasutada võimalikele poolehoidjatele kodeeritud sõnumite edastamiseks. Samuti sooviti otsusega säästa tema ohvrite lähedasi.
Lisaks väitis Breivik, et ta on enda loodava erakonna juht.
Oma kaebusi selgitades märkis Breivik, et vanglas viibitud aja jooksul on tema suhtes rakendatud põhjalikku läbiotsimist ja kehalist ülevaatust 885 korral.
"See oleks arusaadav, kui see oleks põhjendatud, näiteks isikute puhul, kellel on vägivaldne minevik või muud sellist, kuid ma olen end viie aasta jooksul eeskujulikult ülal pidanud," rõhutas ta ja avaldas arvamust, et selliste meetodite rakendamine on alandav ja mõttetu.
Samuti väitis vang, et Norra võimud tahavadki teda isolatsiooni abil tappa.
Kokku oli Breiviki sõnavõtuks ette nähtud 3 tundi.
Breivik kasutuses on kolm kambrit - üks elamiseks, teine õpinguteks ja kolmas füüsilise trenni tegemiseks. Samuti on tal televiisor, internetiühenduseta arvuti, mängukonsool, raamatud ja ajalehed ning mõistatusmängud. Tal on võimalus endale ise toitu valmistada, samuti saab ta ise oma pesu pesta.
37-aastane Breivik leiab, et vanglas on rikutud kaht Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätet - artiklit 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu) ja artiklit 3 (piinamise keelamine). Eelmise aasta septembris ähvardas Breivik end protestiks rangete tingimuste vastu surnuks näljutada.
Riigi esindavad advokaadid Marius Emberland ja Adele Matheson Mestad ütlesid eilse istungi ajal, et Breivik on üsna heas vormis ning tema kinnipidamistingimused vastavad lubatud normidele.
Mestad juhtis tähelepanu sellele, et Breivikile on saadetud kokku 4000 kirja, millest võimud on kofiskeerinud 600, lisaks on mõnda kirja teatavas ulatuses tsenseeritud. Juristi hinnangul peavad võimud tagama, et et mehe poolehoidjate seast ei sirguks "uut Breivikit".
Emberlandi sõnul olevat isolatsioon ka Breiviki enda turvalisuse huvides, sest näiteks eelmisel aastal üritas üks kaasvang massimõrvarit rünnata.
Breiviki advokaat Oystein Storrvik selgitas, et tema klient on sügavas stressis seoses sellega, et tema suhtlemist on märkimisväärselt piiratud.
Breivikil on kogu selle aja jooksul käinud vanglas vaid üks külaline, kellega tal on olnud füüsiline kontakt. Nimelt külastas meest tema vähihaige ema, kellega vangil lubati ka kallistada. Breiviki ema suri 2013. aastal.
Neli päeva vältav protsess peetakse julgeolekukaalutlustel Skieni vanglas, kus Breivik karistust kannab, ning spordisaalis toimuva kohtuprotsessi käigus kuulatakse lisaks Breivikule ära ka psühhiaatreid, arste ja vangla juhtkonda.
Kohtuprotsessi eel avaldati ka kartust, et Breivik üritab seda ära kasutada oma poliitilise vaadete kuulutamiseks. Breivik tekitaski eile skandaali, sest kohe, kui politseinikud kohtusaalis temalt käerauad ära võtsid, tegi ta parema käega nn natsitervituse.
Tegemist oli esimese korraga pärast 2012. aastal aset leidnud süüdimõistmist, kui Breivik avalikkuse ette ilmus.
Breivik tappis 2011. aasta juulis Oslos ja Utøya saarel kokku 77 inimest ning kohus määras talle rangeima võimaliku karistuse ehk 21-aastase vangistuse.
Toimetaja: Laur Viirand