Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Stoicescu: Balti riikide ära lõikamine oleks tõsine löök NATO-le ja Euroopa Liidule

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu ütles, et kui Venemaal õnnestuks Suwalki koridori hõivamise läbi Balti riigid NATO-st ära lõigata, oleks see tõsine löök nii alliansile kui ka Euroopa Liidule.

Stoicescu rääkis ETV saates "Välisilm", et kaitseplaneerijad ja -uurijad on mõelnud erinevaid stsenaariume, mis oleksid Venemaale Balti riikide ülejäänud NATO-st ära lõikamisel mõttekad. 

Ta selgitas, et välja on pakutud hübriidstsenaariume, mille puhul korraldatakse midagi Narvas või Daugavpilsis. Samuti on mõeldud piiratud sissetungi stsenaariumile, mida Pihkva dessantväelased harjutavad ja mille korral hõivatakse näiteks mõni teadmata lennuväli, et korraldada provokatsioon ja vaadata, kuidas sellele vastatakse.

Stoicescu peab kõige tõenäolisemaks, millel oleks Venemaa jaoks mõtet, just Balti riikide ära lõikamist ja blokaadi.

"See oleks tõsine löök NATO-le ja Euroopa Liidule. See ongi tegelikult Venemaa välispoliitika eesmärk. Nende poliitika on ju väga Lääne-vastane, neid häirib juba ainuüksi see fakt, et NATO eksisteerib edasi ja ehitab endale uue peakorteri Brüsselisse ja ei kavatsegi ajaloo prügikasti minna," rääkis ta.

Tema usub, et kui niisugune võimalus Venemaale tekiks, siis seda Moskva kasutamata ei jätaks.

"Nii et NATO ülesanne on ära hoida seda ahvatlust ja valearvestust, mis võiks tekkida. Siin on jõudude tasakaal teine. NATO on tervikuna - me ei räägi üldse majanduslikust küljest, vaid ka sõjalisest küljest - Venemaast palju üle, aga kui vaatame siinset piirkonda ja geograafilisi iseärasusi, siis Venemaal on teatud eelised olemas. Ja kui tekib valerehkendus, et NATO-l on omavahel riigid jagatud ja ta ei reageeri piisavalt kiiresti poliitiliselt ja sõjaliselt, siis võivad nad selle riski ette võtta. Nii et see valearvestuse moment tuleb elimineerida," selgitas teadur.

Venemaa on tema sõnul praegu suhteliselt nõrk. Ta selgitas, et kuigi riik on kasvatanud viimastel aastatel oma sõjalist potentsiaali, ei ole ta jõudnud veel sinnani, et võtta sellist sammu ette. Krimm võeti küll Ukrainalt ära, kuid NATO riikide kallale veel ei kiputa.

"Siin võib ainult üks kord ette võtta sellise riski, et kas tasub NATO-t torkida või mitte. Fulda koridori või lünka nad ka ei torkinud. Kui see võimalus oleks tõepoolest reaalne, siis nad teeksid seda ka täna või homme, aga just sellepärast, et see pole veel nende jaoks reaalne, nad seda ei teegi," märkis Stoicescu, kuid tõdes, et olukord võib Venemaa jaoks veel soodsamaks minna.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: