Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul ekspordib Eesti täna pensione 35 riiki ja seaduse jõustumisel lisandub umbes 160 riiki. "Kui inimene on Eestis makse maksnud, siis ei tohiks tema pensioni saamine sõltuda sellest, kus välisriigis ta parasjagu elab. Seaduse muutmisega on inimeste õigused paremini tagatud ning väljaspool Eestit elavatel inimestel tekib parem side riigiga," ütles Kokk.

Eelnõu alusel hakatakse eksportima nii riikliku pensionikindlustuse seadusega reguleeritud vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni kui ka eriseadustega reguleeritud sooduspensione. Eksporditavateks sooduspensionideks on soodustingimustel vanaduspensionid, väljateenitud aastate pensionid ning eripensionid, samuti on kaetud pensionide suurendused ja lisad.

Eelnõu tutvustanud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna selgitas, et eksportima ei hakata töövõimetuspensione ja rahvapensione. Tsahkna sõnul töövõimetuspensionid asenduvad töövõimereformi käigus töövõimetoetustega ning rahvapensioni makstakse ainult siis, kui inimene elab Eestis. Samuti ei hakata eksportima pensione, kui inimene läheb pensionieast varem pensionile.

Kehtiva õiguse kohaselt peab inimene riikliku pensioni saamiseks elama Eestis. Riiklikke pensione makstakse praegu väljapoole Eestit vaid Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikidesse ning riikidesse, millega Eestil on kahepoolne sotsiaalkindlustusleping.

Pensionipõlve veetmine välisriigis on kasvav trend

Pensioni saab välisriigis elav isik taotleda sõltumata sellest, et ta Eestis enam ei ela ning seega kuuluvad sihtrühma ka need välisriigis elavad isikud, kes on juba varem välismaale elama asunud, kuid omavad Eesti pensionistaaže.

Pensioni taotlemiseks ega määramiseks ei pea inimene Eestisse ise kohale tulema. Pensioni saab määrata inimese poolt posti teel saadetavate dokumentide alusel ja arvestades erinevates registrites olevaid andmeid.

Otsus riiklike vanaduspensionide maksmise laiendamise kohta kõikidesse kolmandatesse riikidesse tehti 2014. aasta septembris toimunud valitsuskabineti nõupidamisel.

Sotsiaalministeerium märkis, et seaduse eelnõu algatamise vajadus tuleneb sellest, et inimeste liikumine suureneb ning ka pensionipõlve veedetakse üha enam välisriigis.

"Inimeste sünnikohariigist eemal viibimine on kasvav trend. Praegu puudub Eestis aga regulatsioon, mis lubaks riiklikke pensione riigisisese õiguse alusel kolmandatesse riikidesse eksportida. Seetõttu kaotavad isikud, kes asuvad elama välisriikidesse, kus EL koordinatsioonimäärused ei kohaldu või millega Eestil puudub kahepoolne välisleping, oma pensioniõigused," seisab seletuskirjas.

Prognoosi järgi võib 2018. aastal olla pensioni taotlejaid kuni 360 keskmise summaga 281 eurot ning kulu riigieelarvele oleks sel juhul 1,2 miljonit eurot. 2022. aastaks võib pensioni taotlejaid olla kuni 500 keskmise summaga 342 eurot ning kulutused pensionideks oleksid ligi 2 miljonit eurot.

Eelnõu jõuab riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 13. aprillil.