Kapo hinnangul on Eesti riigi julgeoleku tagamise mõttes seda oluline mõista, kuna Venemaa on venekeelse elanikkonna õiguste rikkumist kasutanud põhjendamaks sõjalist sekkumist oma naabrite siseasjadesse ning rikkunud nende suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

"Kremli välispoliitikat naabrite suhtes iseloomustab mõisteaparaat lähivälismaa, mis kätkeb arusaama, et hea naaber on kontrolli all olev naaber. Suuremale mõjule pretendeerimise ettekäändeks ja eneseõigustuseks toob Kreml vene keelt kõnelevate inimeste huvide esindamise," nentis kapo, kuid tõdes samas, et sel pole üldjuhul ihatud mõju, kui naaberriigis on keskmise inimese elu parem kui Venemaal.

Kreml on venekeelsete inimeste toetamise asemel otsustanud kaasmaalaspoliitika sildi all õhutada segregatsiooni ning püüab õõnestada lõimumist ning rahastab ka Eestis tegutsevaid ühendusi ja üksikisikuid, kes esitavad ja toetavad sõnumit vene diasporaa inimõiguste rikkumisest ning õigustavad Venemaa seesuguseid väiteid.

Nii loodi näiteks 2012. aastal Venemaal selliste välisriikides tegutsevate „õiguskaitsjate“ toetamiseks isegi spetsiaalne riiklik rahastu ehk Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond ning näiteks 2014. aasta sündmused Ukrainas näitasid, et fondi toetatud isikud olid ühtlasi aktiivsed Krimmi okupeerimise toetajad.

Kremli rahastu toetab sageli Venemaa eriteenistustega seotud isikute kohtuprotsesse, fondi töötajatelgi on tihtipeale eriteenistuslik taust ning rahastu on omalaadne potentsiaalse hübriidsõja instrument.

Fondi rahastusel tellitakse Venemaa sõnumeid levitavatelt mittetulundusühingutelt Eesti venekeelse elanikkonna inimõiguste ja vähemuste olukorra ülevaateid, mis edastatakse tellijale ehk Venemaa ametnikele, kes kasutavad neid Kremli huvides.

Arusaadavalt kajastatakse valikuliste ülevaadete tulemusi Venemaale vajaliku nurga alt Eesti-vastase mõjutustegevuse raames meedias ja avalikel üritustel, et tekitada "Eesti probleemidele" rahvusvaheline kõlapind.

Kaitsepolitsei märkis, et rahastu toetab õiguskaitsjaid etendavate isikute osalemist rahvusvaheliste organisatsioonide üritustel tasudes nende sõidukulud, näiteks 2015. aastal tasus Kremli rahastu taas MTÜ Inimõiguste Teabekeskus (ITK) ja MTÜ Vene Kool Eestis esindajate osalemiskulud septembris Varssavis toimunud Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) iga-aastasel inimmõõtme rakenduskonverentsil, samuti tasuti ITK esindaja osalemiskulud mullu 29.–30. oktoobril Viinis toimunud OSCE täiendaval kohtumisel.

"Venemaa rahastatud MTÜ-de ehk GONGO-de esindajad etendavad "sõltumatuid Eesti kodanikuühiskonna esindajaid“ rahvusvaheliste organisatsioonide üritustel ja kohtumistel. Nad saadavad nende organisatsioonide Eestit puudutavate vähemuste ja inimõiguste olukorda kajastavatele hinnangutele oma kommentaare ning kui nende seisukohad leiavad kajastamist rahvusvaheliste organisatsioonide mainitud ülevaadetes, saab Venemaa võimaluse nö sõltumatule kolmandale osapoolele viidates tõendada, et tema kriitika on õigustatud, faktiliselt aga põhjendab Venemaa oma väljamõeldud süüdistusi iseenda fantaasiatega," nentis kaitsepolitsei aastaraamatus.

Kremli rahastatavate mõjutusprojektidega kaasnev korruptsioon mõjutab ka Eestit

Analüüs näitab, et Venemaa lõimumisvastase poliitika, mida nad ise visalt kaasmaalaspoliitikaks tituleerivad, kaasnähuks on korruptsioon, sest lõimumisvastaseks tegevuseks eraldatavast rahast põhiliste kasusaajate ring Eestis on üsna piiratud, samas kui nii mõnelegi elukutselisele aktivistile on see kujunenud oluliseks ning mõnele isegi peamiseks elatusallikaks.

Kuivõrd paljude GONGO-de ja nende juhtfiguuride heaolu sõltub sellest rahastusest,siis üritavad nad oma projekte, uuringuid ja analüüse selliselt suunata, et projekti eeltingimustes ette nähtud probleemid ikkagi tuvastataks ning seda isegi siis, kui neid reaalselt ei esine.

"Kogenumad projektikirjutajad ja toetusemangujad kasutavad ära Kremli fondide nõrka järelkontrolli ja pistavad enamiku rahast lihtsalt oma taskusse, esitades rahastajale tehtud kulutuste ja nende eesmärgipärasuse kohta vaid formaalsed „tõendid“ ehk sündmust kajastavad artiklid, fotod, mõned arved jne. Kehtib põhimõte, et mida suuremaks probleeme manada, seda suurem tõenäosus on raha saada. Sedasi kujundab Kreml oma ametlikke seisukohti nende enda tellitud tõendite alusel," kinnitas kapo.

Kaitsepolitsei märkis ka, et rollitasu püsimajäämise ja elatustaseme languse vältimiseks tuleb Venemaa Föderatsiooni riigieelarvest eraldatavat raha jagada vahendite eraldamist
otsustavate Venemaa ametnikega.

"Kuigi pealtnäha on tegu justkui ainult Venemaa korruptsiooniprobleemiga, on selle mõju siiski piiriülene, sest korruptiivsete võtete abil rahasaajate seas on Eesti erakondade liikmeid, omavalitsuste ametnikke ja volikogude liikmeid, kes ei kõhkle omakssaanud meetodeid Eestiski rakendamast," kinnitas kapo.