Keskuse poolt 15. juunil esitatud mullusest majandusaasta aruandest selgub, et tegevuse peamiseks põhisuunaks oli tasuta õigusabi andmine vene keeles. Selle kõrval ka avalik teavitustöö, osalemine rahvusvahelistel üritustel ning koostöö erinevate organisatsioonidega.

Aruande järgi osutas keskus juriidilisi konsultatsioone eelmisel aastal kokku 1303 korral, millest 741 olid telefoni teel, 464 korral anti konsultatsioone büroos „silm silma vastu“ ja 98 korral kirjaliku vastusena online-konsultatsioonide süsteemis.

„Kuuma liini“ telefon töötas kolmel korral nädalas ning ühel korral nädalas anti juriidilisi konsultatsioone Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi kontoris. Lisaks osutati konsultatsioone mitmetes Kirde-Eesti linnades.

Kõige rohkem andis keskus nõu „sotsiaalset temaatikat ja migratsiooni alast seadusandlust“ puudutavates küsimustes.

Aruandes tuuakse välja, et „pöördumiste arv, mis oleksid seotud diskrimineerimisega, ei olnud küll suur“, kuid on „oletatavasti endiselt ja peamiselt seotud inimeste ebapiisava informeeritusega antud küsimused“. Lisatakse ka, et „diskrimineerimine rahvuse ja keelelise tundemärgi põhjal jääb tõsiseks väljakutseks kaasaegsele Eesti ühiskonnale“.

Muude tegevuste osas toob keskus välja kohtumisi Eesti ühiskondlike ja poliitiliste organisatsioonide, Euroopa Nõukogu organite esindajatega, OSCE esindajatega, välisriikide diplomaatidega, ka USA kui ka Vene Föderatsiooni esindajatega.

„Samuti teabekeskuse töötajad konsulteerisid korduvalt riigikogu Keskfraktsiooni liikmeid ja Euroopa Parlamendi liiget Yana Toomi,“ kirjutatakse majandusaasta aruandes.

Keskuse tulud eelmisel aastal olid 55 535 eurot, millest 49 360 eurot tuli annetustest (sh 5500 eurot eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest) ja 5875 eurot tuluna ettevõtlusest. Kulusid tegi keskus 59 227 euro eest ehk majandusaasta lõpetati 3692 euro suuruses miinuses. Tööjõukulud moodustasid kuludest 37 840 eurot. Teabekeskuses on viis alalist töötajat (kaks juristi) ning selle direktor on Aleksei Semjonov.

Inimõiguste Teabekeskus on korduvalt leidnud äramärkimist kaitsepolitsei aastaraamatutes. Ka tänavuses aastaraamatus kirjutati keskuses aastaraamatu peatükis „Metoodika väljavõtteid Kremli mõjutustegevuse tööriistakastist“.

Kapo toob välja, et nii Inimõiguste Teabekeskus kui ka MTÜ Vene Kool Eestis esindajad osalesid mullu septembris Varssavis toimunud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) iga-aastasel inimmõõtme järelevalve konverentsil.

 „Taas tasus nende „vaeva“ Kremli mõjutustegevuse rahastu. Venemaa raha eest kinni makstud „sõltumatud Eesti kodanikuühiskonna esindajad“ maalisid Eestist pildi, mis vastas täielikult sponsori ootustele: Eestis rikutavat vene laste õigust saada haridust emakeeles, siin vohavat massiline kodakondsusetus jne,“ seisab kaitsepolitsei viimases aastaraamatus.